13. juuli - andestuse veri
13. juuli - andestuse veri
Jeesuse Veri on küll meid lunastanud ja üleloomulikku seisundisse tõstnud, kuid see pole meid laitmatuks teinud. Igaüks meist on tugevate kiusatuste all, millele kahjuks järgnevad mõnikord katastroofilised kukkumised. Inimene peab seetõttu olema igavesti neetud, miks ta kiusatusele järele annab? Ei. "Halastusterikas Jumal teadis meie nõrkust ja mõtles ette valmistada elutähtsa ravivahendi" (Püha Toomas). Jumaliku vere tõttu, patukahetsendis, antakse meie patud andeks. Ei, pihtimus pole inimtöö, vaid sakrament, mille on seadnud Jeesus Kristus: "Kõik, mis te maa peal sidute, on seotud ka taevas, kõik, mis te maa peal lahti teete, lahustub taevas". "Meie pattude pesemiseks on ainult Kristuse vere pesemine" (Püha Katariina). Oh! tohutu headus Jeesusest, kes leidis tee meie hinge lunastuse igaveseks uuendamiseks, viis oma verd pidevalt andestamise sakramendis valada! Kui palju kurjust peab puhastama Väärisverd! Ometi kutsub Jeesus patustajat pidevalt selle sakramenti juurde ja ütleb talle, et ta ei peaks oma pattude suurest hirmust hirmuma, sest ta on alati valmis andestama: Tule, tule sina, keda vaevab igasuguse patu plekk! Kes supleb selles terviseveres, see puhastub! Nii et jookseme preestri jalgadele. "Ta ei tee midagi muud kui viskab meile Kristuse Vere pähe" (Püha Katariina). Ärgem laskem punastamise, inimliku austuse või muu hirmuga üle; see pole mees, vaid Jeesus ootab sind pihtimuses.
NÄIDE: Fr Matthew Crawley jutustab, et Hispaanias läks suur patune üles tunnistama ja kuigi tema patud olid tohutud, andis preester talle vabaduse. Kuid varsti pärast seda langes ta samadesse pattudesse ja pihtija, uskudes, et tal pole tahtmist ennast muuta, ütles talle: «Ma ei saa teid vabastada; sa oled neetud hing. Mine, sinu jaoks pole lunastust ». Vaene mees nende sõnade peale puhkes nutma. Siis kostis Ristilaiult hääl: "Oo preester, sa ei andnud selle hinge eest Verd!" Nii pihtija kui ka patukahetseja ehmusid krutsifiksit nähes, mis tilgutas verd küljelt. Ka meie oleme kohati leidnud väga rangeid preestreid ja me ei peaks imestama. Nad ei oska lugeda meie hinge saladust ja peavad meid hindama oma tegude ja sõnade järgi. Kuid kui sageli on neil õigus meie vastu kõvasti vastu olla, sest meie resolutsioon on nii nõrk, et langeme kohe tagasi samadesse vigadesse. Jumal on hea ja on alati valmis andestama, aga häda oma halastust kuritarvitada!
EESMÄRK: kui teil on surmapatt, jookse preestri jalgadele ja tunnistage üles. Kui see pole teie jaoks võimalik, tehke palun tegu ja tehke siiras otsus mitte enam patustada.
JAKULATSIOON: Igavene jumalik isa, kuula Jeesuse Vere häält ja halasta minu peale.