13 november

Kiitus, au, arm ja kogu tugevus ja armastus Jeesuse ema Maarja vastu. Ma tänan sind, ema, sest sa oled mulle lähedal, sest sa päästad mind ja armastad mind. See päev on minu jaoks unustamatu, päikeseloojanguta päev nagu Issanda lihavõtted. See on päev, mil Taevas on minust kummardunud ja pühad teinud imelisi tegusid. 13. november, Maarja päev, minu päev, päev, mil Taevane Ema paneb patuse lapse rinnale ja päästab ta kogu igaviku. 13. november on päev, mil ema käsib oma inglitel Maale tulla, see on päev, mil kolmsus koos taevase emaga tervendab igavest patsienti, kes hoolimata sellest, et tal pole haigusi, on tema keha maailma kurjuse poolt painutatud.

Kuu aega enne seda päeva tuleb meelde, et taevane ema paneb Fatimas Päikese hüppama, 13. novembril paneb ema patuse poja elu hüppama. Nüüd mööduvad aastad ja saan ainult tänada Jumalaema, saan temast ammutada ainult armu ja rahu. Kui ma tagasi mõtlen sellele paljude aastate tagusele 13. novembrile, meenub mulle ainult ime, kui näen täna 13. novembril paljude aastate tagust erinevust, saan aru, et Maria teeb mulle imesid iga päev, isegi kui ma ei näe.

Kui ma tagasi vaatan, saan aru, kus ma alustasin ja kus ma praegu olen. Tänu Püha Ema. Tänu mitte ainult sellepärast, et te mind terveksite, vaid tänu ka selle eest, et te mind päästsite. See paljude aastate tagune 13. november pole mitte ainult keha tervendamine, vaid rõõmustab ka mu hing, sest saan alati ja iga päev vaimulikke armu.

Igal meist on 13. november. Meil kõigil on päev, mil Jumal ilmutab end meie elus tugevalt. Võib-olla mitte ainult meid tänada, vaid ka öelda, et ma olen olemas, olen siin teie kõrval, valmis teid alati aitama. Oleme kõik tunnistajaks sellisele päevale nagu minu 13. november. Kui te pöörate pilgu oma mineviku poole, saate kõik aru, et lisaks teie loomisele juhendab Jumal ka teid ja järgib teie olemasolu iga sammu.

Mida sa mulle 13. novembril õpetasid?
Ta õpetas mulle usku, armastama Jumala Ema, mitte alla andma, palvetama, Jumalasse uskuma.Ta õpetas mind mõistma, et meil on alati lootust, et Jumal saab kõike teha, et peame alati olema Maarja lähedal.

Maria kõik ilus sa oled. Teie kui armu kuninganna ja kõikvõimas, painutasite mind patuse ja tähtsusetu mehe kohale. Sa tulid mulle ütlema, et sinu jaoks olen ma oluline, ainulaadne, et kuigi patune, Jumala poeg, on see sinu silmis oluline. Sa tulid mulle rääkima, et kui ma rahvamassist läbi käisin ja keegi ei märganud, et sa minuga oled, kõndisid sa mu kõrval ja sa armastasid mind tõelise pojaga.

Tänud 13. novembril. Armu Maria. Aitäh. Sain aru, et ma ei ole üksi, et mul on igavene elu, et ma saan armu, et ma saan andestust ja et mind armastatakse.

Iga päev, isegi paljude aastate pärast, kui saabub 13. november, kui paljudele on see lihtne päev, tõstan oma pilgu taevasse ja tunnen paradiisi jaoks nostalgiat oma eksistentsi viimaseks 13. novembriks.

Tänud on Maria. Tänan ema. Iga päev tänan teid, kuna tänasin teid 13. novembril.

KIRJUTAS PAOLO TESCIONE (SAATUD TÄNUD).