3 viisi, kuidas omada usku Jeesusesse

On lihtne arvata, et Jeesusel oli palvetamisel ja palvetele vastuste saamisel suur eelis - olles kehastunud Jumala Poeg, nagu ta oli. Kuid ta ütles oma järgijatele: "Võite palvetada ükskõik mille eest ja kui teil on usku, siis saate selle ka vastu" (Matteuse 21:22, NLT).

Jeesuse järgijate esimene põlvkond võttis tema lubadusi ilmselt tõsiselt. Nad palvetasid julguse eest ja said selle kätte (Ap 4:29). Nad palvetasid vangide vabastamise eest ja see juhtus (Ap 12: 5). Nad palvetasid, et haiged paraneksid ja paraneksid (Apostlite teod 28: 8). Nad palvetasid ka surnute ülestõusmise ja ellu ärkamise üle (Ap 9:40).

Tundub meie jaoks veidi erinev, kas pole? Meil on usk, aga kas meil on sellist usku, millest Jeesus rääkis, sellist usku, mis neil algkristlastel näis olevat? Mida tähendab palvetamine „usuga, uskudes”, nagu mõned inimesed seda on nimetanud? See võib tähendada enamat kui järgmist, kuid ma arvan, et see tähendab vähemalt:

1) Ära ole häbelik.
"Tule julgelt armu aujärjele," kirjutas heebrealaste autor (Heebrealastele 4:16, KJV). Kas mäletate Estri lugu? Ta võttis oma elu kätte ja marssis kuningas Ahasveruse trooniruumi, et esitada talle elu muutvaid ja maailmamuutvaid nõudmisi. Tema ei olnud kindlasti "armu aujärg", ometi viskas ta kõik ettevaatusabinõud ja sai selle, mida ta palus: mida ta ise ja kõik tema inimesed vajasid. Me ei tohiks teha vähem, eriti kuna meie kuningas on lahke, halastav ja helde.

2) Ärge proovige oma panuseid katta.
Mõnikord, eriti jumalateenistustel ja palvekoosolekutel, kus teised saavad meid kuulda palvetamas, proovime nii-öelda oma panuseid katta. Võiksime palvetada: "Issand, õde Jackie terveks, aga kui ei, siis pane ta rahule." See on usk, mis ei liiguta mägesid. Peame alati püüdma palvetada vastavalt Jumala prioriteetidele ("Olgu teie nimi püha; tulgu teie kuningriik; olgu teie tahe täidetud"), kuid usk ei kata panust. See kustub jäsemelt. Ta survestab rahvahulka puudutama Meistri rüü ääri (vt Matteuse 9: 20–22). Ta tabab noolt maas ikka ja jälle ning uuesti ja uuesti (vt 2 Kuningate 13: 14-20). Ta küsib meisterlaualt ka puru (vt Markuse 7: 24–30).

3) Ärge proovige Jumalat piinlikkuse eest "kaitsta".
Kas kipute palvetama palvele "realistlike" vastuste eest? Kas küsite "tõenäolisi" tulemusi? Või palvetate mägedes liikuvaid palveid? Kas te palvetate asjade eest, mis ei saaks juhtuda, kui Jumal ei sekku selgelt? Mõnikord arvan, et heatahtlikud kristlased püüavad Jumalat piinlikkuse eest kaitsta. Teate, kui me palvetame "Parane nüüd või paranege taevas", võime öelda, et Jumal on meie palvele vastanud, isegi kui õde Jackie sureb. Kuid Jeesus ei paistnud nii palvetavat. Samuti ei käskinud ta teistel niimoodi palvetada. Ta ütles: "Uskuge Jumalasse. Tõesti, ma ütlen teile, kes iganes sellele mäele ütleb:" Võtke ja visake merre! "Ja tal pole südames kahtlust, kuid ta usub, et see, mida ta ütleb, juhtub, see tehakse tema jaoks. "(Markuse 11: 22–23, ESV).

Nii et palvetage julgelt. Minge jäsemele. Palvetage asjade eest, mis ei saa juhtuda ilma Jumala sekkumiseta. Palvetage usuga, uskudes.