3 lihtsat viisi, kuidas paluda Jumalalt oma südant muuta

„See on usaldus, mis meil on tema ees, mis, kui me midagi Tema tahte järgi palume, kuulab meid ära. Ja kui me teame, et ta kuulab meid ükskõik, mida me palume, siis teame, et meil on palveid, mida oleme temalt palunud "(1Jh 5: 14-15).

Usklikena võime paluda Jumalalt paljusid asju, teadmata kindlalt, et see on Tema tahe. Võime paluda anda rahalisi vahendeid, kuid see võib olla Tema tahe, mida me teeme ilma mõne asjata, mida arvame vajavat. Me võiksime paluda füüsilist paranemist, kuid see võib olla Tema tahtmine, et me läbiksime haiguse katsed või isegi see, et haigus lõppeks surmaga. Me võime paluda, et meie pojal ei tekiks pettumust, kuid see võib olla tema soov, et nad kogeksid oma kohalolekut ja väge, kui ta neid selle kaudu vabastab. Võime paluda vältida raskusi, tagakiusamisi või ebaõnnestumisi ja jällegi võib Tema tahtmine olla kasutada neid asju, et meie tegelaskuju tema sarnasuses lihvida.

Siiski on ka muid asju, millest võime ilma kahtluseta teada, et see on Jumala tahe ja soov meie järele. Üks neist on meie südame seisund. Jumal ütleb meile selgelt, mis on tema tahe taastatud inimese südame ümberkujundamisel ja meil oleks mõistlik otsida Tema abi. Lõppude lõpuks on see vaimne muundamine ja seda ei saa kunagi läbi meie loomulik, inimlik tahe või võime.

Siin on kolm asja, mida võime oma südame eest enesekindlalt palvetada, teades, et me palume Tema tahte järgi ja et Ta kuulab meid ära ja täidab meile meie soovid.

1. Jumal, anna mulle nõudlik süda.
„See on sõnum, mille oleme Temalt kuulnud ja mille teile kuulutasime, et Jumal on Valgus ja Temas pole üldse pimedust. Kui me ütleme, et meil on Temaga osadus ja käime pimeduses, siis me valetame ega harjuta tõde. ”(1. Johannese 1: 5-6).

Seisin vaikselt pimedas ja vaatasin, kuidas õetütar uinuda üritas. Kui ma kõndisin tema tuppa, et tema nuttu rahustada, oli täiesti pime, välja arvatud hämar valgus tema „pimedas kuma” lutist, mille ma kiiresti tema hällis leidsin ja talle kinkisin. Ukse lähedal seistes kohanesid mu silmad pimedusega ja leidsin, et see pole üldse nii pime. Mida kauem pimedas toas viibisin, seda heledam ja normaalsem see tundus. See tundus lihtsalt pime võrreldes eredate tuledega saalis otse ukse taga.

Päris reaalsel viisil, mida kauem maailmas viibime, seda tõenäolisem on, et meie südame silmad kohanevad pimedusega ja kiiremini, kui arvame, arvame, et kõnnime valguses. Meie süda saab kergesti petta (Jeremija 17: 9). Peame paluma, et Jumal annaks meile vahet hea ja kurja, valguse ja pimeduse vahel. Kui te seda ei usu, proovige meeles pidada esimest korda, kui pärast Kristuse järgijaks saamist nägite roppuste, graafilise vägivalla või toore seksuaalse huumoriga filmi. Teie vaimne meel oli solvunud. Kas see on tõsi ka tänapäeval või jääb see lihtsalt märkamatuks? Kas teie süda on valmis vahet tegema hea ja kurja vahel või on ta pimedusega harjunud?

Samuti vajame erksust, et teada tõde valedest maailmas, mis on täidetud antikristuse vaimuga. Valeõpetusi jätkub isegi meie konservatiivse kiriku kantslites. Kas teil on piisavalt erksust, et nisu õlgedest eraldada?

Inimese süda vajab hea, kurja, tõe ja vale eristamist, kuid on ka kolmas valdkond, mis on oluline, nagu Johannes 1. Johannese 1: 8–10 meenutab. Oma patu äratundmiseks vajame erksust. Tihti oskame teistes täpikest osutada, samas kui kännu silmist puudust tunneme (Matteuse 7: 3-5). Nõudliku südamega uurime ennast alandlikult vigade ja ebaõnnestumiste osas, teades oma kalduvust oma isiklikku õiglust üle hinnata.

Psalm 119: 66: "Õpeta mulle head mõistmist ja teadmisi, sest ma usun sinu käskudesse."

Heebrealastele 5:14: "Kuid tahke toit on mõeldud küpsetele inimestele, kellel on meeli harjutatud head ja kurja eristama."

1. Johannese 4: 1: "Armsad, ärge uskuge igat vaimu, vaid proovige vaime, et näha, kas nad on pärit Jumalalt, sest paljud valeprohvetid on maailma läinud."

1. Johannese 1: 8: "Kui me ütleme, et me pole pattu teinud, siis petame iseennast ja tõde pole meis."

2. Jumal, anna mulle valmis süda.
"Selle abil teame, et oleme teda tundma õppinud, kui peame tema käske" (1. Johannese 2: 3).

„Siis, mu armsad, lahendage oma pääste hirmuga ja värisedes just nii, nagu te olete alati kuuletunud mitte ainult minu juuresolekul, vaid nüüd minu puudumisel palju rohkem; sest see on Jumal, kes töötab teie sees, nii tahtes kui ka töötades Tema hea meelega ”(Filiplastele 2: 12–13).

Jumal ei soovi mitte ainult seda, et me talle kuuletuksime, vaid ka seda, et me tahame talle kuuletuda, nii et ta ise annab meile nii tahte kui ka võime teha seda, mida ta palub. Kuulekus on Jumala jaoks oluline, sest see näitab, et tema sisemine Vaim on muutnud meie südant. Meie varem surnud vaim äratati ellu (Efeslastele 2: 1–7). Elus olendid tõestavad, et nad on elus, nii nagu maasse istutatud seeme hakkab ilmnema uue kasvuga, muutudes lõpuks küpseks taimeks. Kuulekus on uuenenud hinge vili.

Jumal ei taha, et me alluksime vastumeelselt või vastumeelselt, kuigi ta mõnikord teab, et me ei saa tema käskudest aru. Sellepärast vajame Tema Vaimu, et anda meile valmis süda; meie lunastamata liha mässab alati Jumala käskude vastu isegi usklikena. Tahtlik süda on võimalik ainult siis, kui loovutame kogu oma südame Issandale, jätmata varjatud nurki ega kinniseid kohti, kus me ei taha lasta tal täielikku juurdepääsu ja kontrolli. Me ei saa öelda Jumalale: „Ma kuulen teid kõiges, välja arvatud selles. „Täielik kuulekus tuleb täielikult alistunud südamest ja täielik alistumine on vajalik, et Jumal muudaks meie kangekaelse südame valmis südameks.

Kuidas näeb välja valmis süda? Jeesus oli meie ristilöömise eelsel õhtul Ketsemani aias palvetades meile täiusliku eeskuju. Ta loobus alandlikult oma taevasest kuulsusest, et sündis inimesena (Filiplastele 2: 6–8), koges kõiki meie maailma kiusatusi, kuid ise ennast patustamata (Heebrealastele 4:15) ja seisis nüüd kohutava füüsilise surma ja eraldumine Isast, võttes samal ajal meie pattu (1. Peetruse 3:18). Selles kõiges oli Tema palve: "Mitte nii, nagu ma tahan, vaid nagu sina tahad" (Matteuse 26:39). See on heatahtlik süda, mis tuleb ainult Jumala Vaimust.

Heebrealastele 5: 7–9: „Oma liha päevil pakkus ta valju nutu ja pisaratega palveid ja anumisi sellele, kes suutis ta surmast päästa, ja teda kuulati tema halastuse tõttu. Kuigi ta oli Poeg, õppis ta kuulekust kannatustest. Ja olles saanud täiuslikuks, sai temast igavene päästeallikas kõigile, kes talle kuuletuvad. "

1. Ajaraamat 28: 9: „Mis puutub teist, mu poeg Saalomon, siis tundke oma isa Jumalat ja teenige teda kogu oma südame ja mõistusega; kuna Issand otsib kõiki südameid ja mõistab kõiki mõtteid ".

3. Jumal, anna mulle armastav süda.
"Sest see on sõnum, mida te kuulsite algusest peale, et me peaksime üksteist armastama" (1. Johannese 3:11).

Armastus on eristav ja veenev omadus, mis eristab Kristuse järgijaid maailmast. Jeesus ütles, et maailm saab teada, et me oleme Tema jüngrid selle järgi, kuidas me üksteist usklikkudena armastame (Jh 13:35). Tõeline armastus saab tulla ainult Jumalalt, sest Jumal on armastus (1. Johannese 4: 7–8). Teiste tõeline armastamine on võimalik ainult siis, kui me ise tunneme ja kogeme Jumala armastust meie vastu. Kui me püsime tema armastuses, kandub see ka meie suhetesse nii usukaaslaste kui ka päästmatutega (1. Johannese 4:16).

Mida tähendab armastav süda? Kas see on lihtsalt tunne, emotsioonide tühjenemine, mis avaldub meis, kui näeme või räägime kellegagi? Kas see on oskus näidata kiindumust? Kuidas me teame, et Jumal on andnud meile armastava südame?

Jeesus õpetas meile, et kõik Jumala käsud on kokku võetud kahes lihtsas jaatuses: „Armastage kõigepealt Jumalat kogu südamest, hingest, meelest ja jõust ning armastage oma ligimest nagu iseennast“ (Luuka 10: 26–28). Ta jätkas, kuidas ta näib armastavat meie ligimest: kõige suuremal armastusel pole seda kõike, seda, mis pakub elu oma sõpradele (Johannese 15:13). Ta mitte ainult ei rääkinud meile, kuidas armastus välja näeb, vaid näitas seda ka siis, kui otsustas loobuda oma elust meie ristil, armastusest Isa vastu (Johannese 17:23).

Armastus on midagi enamat kui tunne; see on veendumus tegutseda teiste nimel ja kasuks, isegi eneseohverdamise arvelt. Johannes ütleb meile, et me ei peaks armastama ainult oma sõnades, vaid tegudes ja tões (1. Johannese 3: 16-18). Me näeme vajadust ja Jumala armastus ajab meid tegutsema.

Kas teil on armastav süda? Siin on test. Kas olete nõus seda tegema, kui teiste armastamine nõuab teil oma soovide, eelistuste või vajaduste kõrvalejätmist? Kas näete teisi Kristuse pilguga, tunnistades vaimset vaesust, mis on aluseks käitumisele ja valikutele, mis muudavad nad armastatuks? Kas soovite lahkuda oma elust, et ka nemad saaksid elada?

Nõudlik süda.

Heatahtlik süda.

Armastav süda.

Paluge Jumalal muuta teie südame seisukorda nendes valdkondades vastavalt vajadusele. Palvetage enesekindlalt, teades, et see on tema tahe, et ta kuulab teid ja vastab.

Filipiinlastele 1: 9–10: "Ja ma palvetan, et teie armastus kasvaks üha rohkem tõelistes teadmistes ja läbimõelduses, et saaksite kiita heaks asju, olla siiras ja laitmatu kuni Kristuse päevani."