7 head põhjust elada igaviku peale mõeldes

Aktiveerige uudised või sirvige sotsiaalmeediat, praegu maailmas toimuv on hõlbus. Oleme kaasatud päeva kõige pakilisematesse probleemidesse. Võib-olla pole meil selleks uudiseid vaja; Võib-olla on see meie individuaalne elu, mis on meid siin ja praegu koos kõigi tema konkureerivate vajadustega täielikult läbistanud. Meie igapäevane elu paneb meid ühelt teisele üle minema.

Kristuse järgijate jaoks on olemas nägemus, et vajame seda, mis ületab tänapäeva otsese mure. See nägemus on igavik. Sellega kaasneb lootus ja hoiatus - ja me peame kuulama mõlemat. Eemaldame hetkeks oma praeguste olude eesmärgi ja vaatame kindla pilguga igaviku poole.

Siin on seitse põhjust, miks peame seda igavest vaatenurka silmas pidama:

1. Meie elu siin maailmas on ajutine
"Nii et kinnitagem oma silmad mitte nähtavale, vaid sellele, mida ei nähta, sest see, mis nähakse, on ajutine, aga see, mida ei ole näha, on igavene" (2Kr 4:18).

Oleme olnud sellel planeedil nii vähe aega, alates igavikust. Me võiksime oma elu elada, uskudes, et meil on aastaid teha mida iganes tahame, kuid reaalsus on see, et keegi meist ei tea, kui kauaks meil on jäänud. Meie elu on põgus, just nagu võiks ka psalmist paluda, et Issand paluks "õpetada meile oma päevi nummerdama, et saaksime tarkuse südame" (Laul 90:12).

Peame arvestama elu lühidusega, teadmata, mis homme juhtub, sest meie elu on vaid "udu, mis ilmub mõneks ajaks välja ja siis kaob" (Jakoobuse 4:14). Kristlaste jaoks oleme palverändurid, kes ületavad selle maailma; see pole meie kodu ega ka lõppsihtkoht. See aitab meil seda vaatenurka säilitada, olles kindel, et meie hetkeprobleemid mööduvad. See peaks meile ka meelde tuletama, et me ei peaks end selle maailma asjadega siduma.

2. Inimesed seisavad elu ja surma ees lootuseta
"Miks ma ei häbene evangeeliumi, sest just Jumala vägi toob päästmise kõigile, kes usuvad: kõigepealt juudile, siis paganatele" (Roomlastele 1:16).

Surm on meile kõigile paratamatu ning paljud meie kogukonnas ja kogu maailmas elavad ja surevad, teadmata Jeesuse häid uudiseid. Igavik peaks meid tõukama ja suunama meid tungiva sooviga evangeeliumi jagada. Me teame, et evangeelium on Jumala jõud kõigi päästmiseks, kes usuvad (Roomlastele 1:16).

Surm ei ole ühegi inimese jaoks ajaloo lõpp, sest see saab igavese tulemuse nii Jumala juuresolekul kui ka tema juuresolekul igaveseks ajaks (2. Tessalooniklastele 1: 9). Jeesus veendus, et kõik inimesed jõudsid Tema Kuningriiki risti kaudu, millel ta suri meie pattude eest. Peame seda tõde teistega jagama, sest sellest sõltub nende igavene tulevik.

3. Usklikud saavad elada taeva lootuses
"Sest me teame, et kui maapealne telk, kus me elame, hävitatakse, on meil hoone Jumalalt, taevas igavene maja, mis pole inimeste käte poolt üles ehitatud" (2Kr 5: 1).

Usklikel on kindel lootus, et ühel päeval on nad taevas Jumalaga. Jeesuse surm ja ülestõusmine võimaldas patusel inimkonnal leppida püha Jumalaga. Kui keegi kuulutab oma suuga, et Jeesus on Issand ja usub nende südamesse, et Jumal äratas ta surnuist, päästetakse nad (Roomlastele 10: 9) ja neil on igavene elu. Saame elada julgelt, omades täielikku kindlust, kuhu me pärast surma läheme. Samuti on meil tõotus, et Jeesus naaseb ja oleme temaga igavesti (1 Tessalooniklastele 4:17).

Evangeelium pakub lootust ka pühakirjadest leitud igaveste lubaduste käes kannatamisel. Me teame, et me peame selles elus kannatama ja see, et kutsumine Jeesust järgima on just üleskutse eitada ennast ja võtta oma rist (Matteuse 16:24). Kuid meie kannatused ei ole kunagi asjatud ja valul on eesmärk, mida Jeesus saab kasutada meie heaks ja Tema auks. Kui kannatused tulevad, peame meeles pidama, et maailma päästja on kannatanud meie kõigi eest oma patu pärast, ometi oleme tema haavadest terveks saanud (Jesaja 53: 5; 1. Peetruse 2:24).

Isegi kui me pole selles elus füüsiliselt terveks saanud, saame terveks ka tulevases elus, kus pole enam kannatusi ega valu (Ilmutuse 21: 4). Nii praegu kui ka igavikul on lootust, et Jeesus ei jäta meid kunagi ega hülga meid siin, maa peal läbi elades võitlusi ja kannatusi.

4. Evangeelium tuleb kuulutada selgelt ja tõeselt
Ja palvetage ka meie eest, et Jumal avaks ukse meie sõnumile, et saaksime kuulutada Kristuse saladust, kelle jaoks nad on ahelates. Palvetage, et saaksin seda selgelt kuulutada, nagu peaksin. Ole võõraste suhtes suhtudes tark; kasutage kõiki võimalusi ära. Olgu teie vestlus alati armu täis, soolaga maitsestatud, et saaksite teada, kuidas kõigile vastata "(Koloslastele 4: 3-60).

Kui me ei suuda evangeeliumi ise mõista, võib sellel olla igavesed tagajärjed, kuna see kujundab meie nägemust igavikust. Kui evangeeliumi teistele selgelt ei kuulutata või põhitõdesid ei jäeta, on tagajärgi, sest me kardame seda, mida teised ütlevad. Igavese visiooni omamine peaks hoidma evangeeliumi meie mõtetes esirinnas ja suunama vestlusi teistega.

See on hävitatud maailma jaoks suurim uudis, lootusetult näljane; me ei tohiks seda endale jätta. Vaja on kiireloomulisust: kas teised tunnevad Jeesust? Kuidas saaksime elada oma elu iga päev tuliselt nende inimeste hinge suhtes, keda kohtame? Meie meelt võib täita Jumala Sõna, mis kujundab meie arusaama sellest, kes ta on, ja Jeesuse Kristuse evangeeliumi tõesusest, kui proovime seda teistele truult kuulutada.

5. Jeesus on igavene ja rääkis igavesest
"Enne mägede sündi või siis, kui te moodustasite maa ja maailma, olete igavikust igavikuni Jumal" (Laul 90: 2).

Meie peamine eesmärk on ülistada Jumalat, kes on väärt kogu kiitust. See on Alfa ja Omega, algus ja lõpp, esimene ja viimane. Jumal on alati olnud ja jääb alati olema. Jesaja 46:11 ütleb ta: „See, mida ma olen öelnud, mida ma täidan; mida plaanisin, mida teen. "Jumal täidab oma plaanid ja eesmärgid kõigi asjade jaoks, kõigi aegade jaoks ja on seda meile oma Sõna kaudu ilmutanud.

Kui Jeesus Kristus, Jumala Poeg, kes oli alati olnud isaga, sisenes meie maailma inimesena, oli tal eesmärk. Seda on kavandatud juba enne maailma algust. Ta nägi, mis tema surm ja ülestõusmine aset leiab. Jeesus kuulutas, et ta on "tee, tõde ja elu" ning et keegi ei saa Isa juurde tulla, kui tema kaudu (Johannese 14: 6). Ta ütles ka, et "kes kuuleb mu sõna ja usub, et see, kes mind on läkitanud, sellel on igavene elu" (Jh 5:24).

Peaksime võtma Jeesuse sõnu tõsiselt, kuna ta rääkis sageli igavesest, sealhulgas taevast ja põrgust. Peame meeles pidama igavest reaalsust, millega me kõik kohtume, ja me ei karda neist tõdedest rääkida.

6. See, mida me siin elus teeme, mõjutab seda, mis juhtub järgmisena
"Sest me kõik peame ilmuma Kristuse kohtumõistmise koha ette, et kõik saaksid vastu võtta ihus tehtud asju vastavalt tema tehtule, olgu see hea või halb" (2Kr 5:10).

Meie maailm kaob koos oma soovidega, kuid need, kes täidavad Jumala tahet, jäävad igaveseks (1. Johannese 2:17). Asju, mida see maailm omab, nagu raha, kaubad, võim, olek ja turvalisus, ei saa kanda igavikku. Ent meil kästakse aardeid taevas hoida (Matteuse 6:20). Me teeme seda, kui järgime ustavalt ja kuulekalt Jeesust.Kui Tema on meie suurim varandus, on meie süda Temaga, sest kus on meie aare, seal on ka meie süda (Matteuse 6:21).

Me kõik peame astuma näost näkku Jumalaga, kes määrab kõik määratud ajal kohut. Laulud 45: 6-7 ütlevad: "õigluse skept on teie kuningriigi skept" ja "armastage õigust ja vihkage õelust". See ennustab seda, mida Jeesuse kohta on kirjutatud Heebrealastele 1: 8-9: „Poja kohta ütleb ta aga:„ Jumal, su troon püsib igavesti; õigluse skept on teie kuningriigi skept. Sa armastasid õiglust ja vihkasid kurja; seepärast on Jumal, teie Jumal, asetanud teid oma kaaslastest kõrgemale, võidnud teid rõõmuõliga. "" Õiglus ja õiglus on osa Jumala iseloomust ja on seotud meie maailmas toimuvaga. Ta vihkab kurja ja ühel päeval loob ta õigluse. "Käsi kõigil inimestel kogu maailmas meelt parandada" ja "määrake päev, mil ta mõistab maailma õiglaselt" (Apostlite teod 17: 30-31).

Suurimad käsud on armastada Jumalat ja armastada teisi, kuid kui palju aega me veedame oma individuaalse elu ja tegevuse üle mõeldes, selle asemel et Jumalale kuuletuda ja teisi teenida? Kui kaua me mõtleme igavestele asjadele, võrreldes selle maailma asjadega? Kas hoiame jumalariigis enda jaoks igavesi aardeid või ignoreerime seda? Kui Jeesus lükatakse selles elus tagasi, saab järgmine elu igaviku ilma temata ja see on pöördumatu tagajärg.

7. Igavene nägemus annab meile perspektiivi, mille abil peame elu hästi lõpetama ja pidama meeles, et Jeesus naaseb
„Mitte et ma oleksin seda kõike juba saavutanud või et see oleks juba minu eesmärgi saavutanud, kuid ma rõhutan tungivalt, et mõistaksin, milleks Kristus Jeesus mind võttis. Vennad ja õed, ma ei arva endiselt, et võtaksin seda. Kuid ühte teen: unustades selle, mis taga on, ja püüdledes selle poole, mis ees ootab, püüan saavutada eesmärk võita auhind, milleks Jumal mind taevasse kutsus Kristuses Jeesuses "(Filiplastele 3: 12-14).

Peame jooksma võistlust oma usus iga päev ja meie edu saavutamiseks on vaja oma silma peal hoida Jeesusel. Meie igavene elu ja pääsemine osteti hinnaga; Jeesuse hinnaline veri. Mis iganes siin elus juhtub, olgu see hea või halb, ei tohi me kunagi unustada Kristuse risti ja seda, kuidas see on meile avanud tee igaveseks meie püha isa ette.

Peame sellest tõest enesekindlalt aru saama, teades, et ühel päeval tuleb Jeesus tagasi. Tekib uus paradiis ja uus maa, kus me naudime igavese Jumala juuresolekul igavesti olemist. Ainult Ta on meie kiitust väärt ja armastab meid mõõtmatult rohkem kui suudame ette kujutada. Ta ei lahku kunagi meie küljest ja me võime teda usaldada, kui paneme iga päev jätkuvalt teise jala ette, kuuletudes sellele, kes meid kutsub (Johannese 10: 3).