5. oktoobri pühak, kelleks oli Bartolo Longo

Homme, teisipäeval, 5. septembril meenutab kirik Bartolo Longo, sündis 1841. aastal ja suri 1926. aastal, asutaja ja heategija Pompei Roosipärja Õnnistatud Neitsi pühamu ja pühitseti San Domenico vennaskonnale. Teda õnnistati Paavst Johannes Paulus II 26. oktoobril 1980.

30. mail 1925 rääkis eakas ja haige mees Pompei pühamu paavstliku delegaadi ja kogunenud rahvahulga ees: „Täna tahan ma oma testamendi teha. Olen kogunud ja rikastanud miljoneid Basiilika ja uue Maarja linna asutamiseks. Mul ei jää muud üle, olen vaene. Mul on ainult kõrgeimate paavstide tunnistused heatahtlikkusest. Ja ka need, ma tahaksin need anda orbudele ja vangide lastele ... ".

Selle viimase pühendumisžestiga lõppes seega 1841. aastal Latianos (Brindisis) sündinud advokaadi Bartolo Longo maine kohustus, kes pöördus usku pärast kirikust väga kaugel asuvaid elukogemusi, mis oleksid tema elu igaveseks sidunud. Pompei Madonna pühamu rajamisele ja paljudele teistele heategevustele.

8. mail 1876 pani Bartolo Maggio esimese kivi Pompei pühamu ehitamiseks, mis valmis 1887. aasta mais. 5. mail 1901 avati pühamu fassaad rahu sümboli all, pannes sõnad teele. sellest: "Pax".

Õnnistatud Bartolo Longo kirjutiste hulgas võib lisaks perioodika "Roosikrants ja uus Pompei" artiklitele nimetada: San Domenico ja inkvisitsioon, Roosipärja viisteist laupäeva kahes köites, Novena Neitsile Pompei roosipärjast, Püha Filomena elu, Pompei looming ja vangide laste moraalireform, Pompei pühamu ajalugu, Väikesed lugemised, mille on välja andnud vangide laste trükikojad.

Tema jäänused puhkavad koos krahvinna De Fusco, isa Radente ja õe Maria Concetta de Litala säilmetega suures basiilika all asuvas krüptis.