Piibel: Kas Jumal saadab orkaane ja maavärinaid?

Mida ütleb Piibel orkaanide, tornaadode ja muude loodusõnnetuste kohta? Kas Piibel annab vastuse küsimusele, miks maailm on sellises segaduses, kui Jumal on tõesti kontrolli all? Kuidas saab armastuse jumal lasta massidel inimestel surma mõrvarlike orkaanide, katastroofiliste maavärinate, tsunamite, terrorirünnakute ja haiguste tõttu? Miks selline veider veresaun ja kaos? Kas maailm lõpeb? Kas Jumal valab oma viha patuste peale? Miks on vaeste, eakate ja laste punnis keha nii sageli rusude vahel laiali? Need on küsimused, millele paljud inimesed vastust küsivad.

Kas Jumal vastutab loodusõnnetuste eest?
Kuigi Jumalat nähakse sageli kui seda, kes neid kohutavaid katastroofe põhjustab, ei vastuta Ta. Jumal ei tegele loodusõnnetuste ja õnnetuste põhjustamisega. Vastupidi, see on elu andja. Piibel ütleb: "Sest taevas kaob nagu suits ja maa saab vanaks nagu rõivas ja need, kes neis elavad, surevad samuti, aga minu lunastus jääb igaveseks ja mu õigust ei kaotata" (Jesaja 51) : 6). See tekst deklareerib dramaatilist erinevust looduslike õnnetuste ja Jumala töö vahel.

 

Kui Jumal tuli maa peale mehena, ei teinud ta inimestele midagi haiget, vaid aitas neid. Jeesus ütles: "Sest Inimese Poeg ei tulnud mitte inimeste elu hävitama, vaid neid päästma" (Luuka 9:56). Ta ütles: „Palju häid töid olen teile oma isalt näidanud. Milliste nende teoste eest te mind kivistate? " (Johannese 10:32). Seal on öeldud: "... see pole teie taeva taevas oleva tahe, et üks neist väikestest hukkuks" (Matteuse 18:14).

Jumala plaan oli, et tema pojad ja tütred lõhnaksid igavesti eksootiliste lillede, mitte mädanevate laipade lõhna. Nad peaksid alati nautima troopiliste puuviljade hõrgutisi ja maitsvaid roogasid, mitte nälga ja nälga. Seda annab värske mägiõhk ja karge jahe vesi, mitte halb reostus.

Miks näib loodus muutuvat üha hävitavamaks?

Kui Aadam ja Eeva patustasid, tõid nad maa peale loomuliku tagajärje. "Ja Aadamale ütles ta [Jumal]:" Kuna sa kuulasid oma naise häält ja sõid puust, mida ma sulle käskisin, öeldes: "Sa ei söö seda!" - needus on teie hea maa; valu korral sööte seda kõik oma elu päevad (3Ms 17:6). Aadama järeltulijad muutusid nii vägivaldseteks ja rikutudeks, et Jumal lasi maailma hävitada ülemaailmse veeuputuse tagajärjel (5,11. Moosese 7: 11). Sügavuse allikad hävitati (XNUMX. Moosese XNUMX:XNUMX). Seal oli suur vulkaaniline aktiivsus. Tekkisid maakoore kihid ja loodus tõrjuti Jumala poolt antud kursilt, etapp oli ette nähtud maavärinateks ja mõrvaritormideks. Kui patu tagajärjed on sellest päevast tänapäevani arenenud, on loodusmaailm oma lõpule jõudmas; meie esimeste vanemate sõnakuulmatuse tulemused on selle maailma lõppedes üha selgemad. Kuid Jumal tegeleb ikkagi päästmise, aitamise ja ravimisega. Ta annab päästmise ja igavese elu kõigile, kes Tema vastu võtavad.

Kui Jumal ei too loodusõnnetusi, kes seda siis teeb?
Paljud inimesed ei usu tõelist kuradit, kuid Piibel on selles küsimuses väga selge. Saatan on olemas ja hävitaja. Jeesus ütles: "Ma nägin, kuidas Saatan langes taevast välguna" (Luuka 10:18, NKJV). Saatan oli kunagi püha ingel Jumala paremal käel taevas (Jesaja 14 ja Hesekiel 28). Ta mässas Jumala vastu ja visati taevast välja. „Nii aeti välja suur lohe, see vana madu, keda kutsuti Kuradiks ja Saatanaks, eksitades kogu maailma; ta visati maa peale ja tema inglid heideti koos temaga välja ”(Ilmutuse 12: 9). Jeesus ütles: "Kurat oli algusest peale mõrvar ja valede isa" (Johannese 8:44). Piibel ütleb, et kurat üritab kogu maailma petta ja üks viis, kuidas ta seda teha on, on idee levitamine, et tõelist kuradit pole olemas. Hiljutiste küsitluste kohaselt usub Ameerikas üha vähem inimesi, et kurat on tõesti olemas. Tõelise kuradi olemasolu on ainus asi, mis võib seletada kurjuse olemasolu valdavalt heas maailmas. „Häda maa ja mere elanikele! Sest kurat on laskunud teie juurde, vihastades väga, sest ta teab, et tal on vähe aega ”(Ilmutuse 12:12, NKJV).

Iiobi lugu Vanas Testamendis on klassikaline näide sellest, kuidas Jumal lubab mõnikord Saatanal õnnetust tuua. Iiob kaotas kariloomad, saagi ja perekonna vägivaldsete rünnakute, tapva orkaani ja tulekahju tõttu. Iiobi sõbrad ütlesid, et need katastroofid tulid Jumalalt, kuid Iiobi raamatu hoolikas lugemine näitab, et saatan tõi need pahed (vt Iiobi 1: 1–12).

Miks annab Jumal saatanale loa hävitada?
Saatan pettis Eevat ja viis tema läbi Aadama pattu. Kuna ta kiusas esimesi inimesi - inimkonna juhti - pattu tegema, väitis Saatan, et valis ta selle maailma jumalaks (vt 2. Korintlastele 4: 4). Ta väidab, et on selle maailma õiguspärane valitseja (vt Matteuse 4: 8, 9). Sajandite jooksul on Saatan võidelnud Jumala vastu, püüdes kinnitada oma väidet sellele maailmale. Ta osutab kõigile, kes on otsustanud teda järgida, tõendina, et ta on selle maailma õiguspärane valitseja. Piibel ütleb: "Kas te ei tea, et kellele esitate end kuuletamise orjana, olete selle ori, kellele kuuletute, olenemata sellest, kas patt viib surma või kuulekus viib õigluseni?" (Roomlastele 6:16, NKJV). Jumal andis oma kümme käsku igaveste reeglitena elamiseks, et teha kindlaks, mis on õige ja vale. Ta pakub need seadused meie südamesse ja meeltesse kirjutada. Paljud otsustavad aga jätta tähelepanuta tema uue elu pakkumise ja elada väljaspool Jumala tahet. Seda tehes toetavad nad Saatana väidet Jumala vastu. Piibli sõnul läheb see olukord aja möödudes ainult hullemaks. . Viimastel päevadel „õelad ja petised lähevad aina hullemaks, petavad ja petavad” (2. Timoteosele 3:13, NKJV). Kui mehed ja naised eemalduvad Jumala kaitsest, satuvad nad Saatana hävitava vihkamise alla. NKJV). Kui mehed ja naised eemalduvad Jumala kaitsest, satuvad nad Saatana hävitava vihkamise alla. NKJV). Kui mehed ja naised eemalduvad Jumala kaitsest, satuvad nad Saatana hävitava vihkamise alla.

Jumal on armastus ja tema iseloom on täiesti omakasupüüdmatu ja õiglane. Seetõttu takistab tema tegelane tal teha kõike, mis on ebaõiglane. See ei sega inimese vaba valikut. Need, kes otsustavad järgida Saatanat, võivad seda teha vabalt. Ja Jumal lubab saatanal näidata universumile, millised on patu tagajärjed. Maad tabavates õnnetustes ja katastroofides, mis hävitavad elusid, näeme, milline on patt, milline on elu, kui saatanal on oma tee.

Mässumeelne teismeline võib kodust lahkuda, sest nad peavad reegleid liiga piiravaks. Ta võib leida julma maailma, mis ootab, et õpetada talle elu karm reaalsus. Kuid vanemad ei lakka armastamast oma kavalat poega ega tütart. Nad ei taha, et neid haiget saaks, kuid nad saavad selle ärahoidmiseks vähe teha, kui laps on otsustanud minna oma teed. Vanemad loodavad ja palvetavad, et maailma raske reaalsus tooks nende lapse koju, täpselt nagu piiblis kadunud poeg (vt Luuka 15:18). Rääkides neist, kes otsustavad järgida Saatanat, ütleb Jumal: „Ma hülgan nad ja varjan oma näo nende eest ning nad õgivad. Ja paljud pahed ja raskused tabavad neid, nii et sel päeval nad ütlevad: "Kas need pahed pole kunagi meie peale tulnud, sest meie Jumalat pole meie seas?" (31. Moosese 17:XNUMX, NKJV). See on sõnum, mida saame õppida loodusõnnetustest ja katastroofidest. Need võivad meid juhtida Issandat otsima.

Miks lõi Jumal kuradit?
Tegelikult ei loonud Jumal kuradit. Jumal lõi kauni täiusliku ingli nimega Lucifer (vt Jesaja 14, Hesekiel 28). Lucifer tegi omakorda ise kuradiks. Luciferi uhkus pani ta Jumala vastu mässama ja esitas talle ülimuslikkuse väljakutse. Ta visati taevast välja ja tuli siia maa peale, kus ta kiusas täiuslikku meest ja naist pattu tegema. Kui nad seda tegid, avasid nad maailmale kurjuse jõe.

Miks Jumal ei tapa kuradit?
Mõni imestas: "Miks Jumal ei peata kuradit? Kui inimesed ei sure Jumala tahtmise järgi, miks ta laseb sel juhtuda? Kas asjad läksid Jumala kontrolli alt välja? "

Jumal oleks võinud Saatana hävitada, kui ta taevas mässas. Jumal oleks võinud Aadama ja Eeva hävitada, kui nad patustasid - ja alustaksid otsast peale. Kui ta seda teeks, valitseks ta aga pigem jõu kui armastuse seisukohast. Inglid taevas ja inimesed maa peal teeniksid teda hirmust, mitte armastusest. Armastuse õitsenguks peab see toimima vastavalt valikuvabaduse põhimõttele. Ilma valikuvabaduseta poleks tõelist armastust olemas. Me oleksime lihtsalt robotid. Jumal on otsustanud säilitada meie valikuvabaduse ja valitseda armastusega. Ta otsustas lubada saatanal ja patul nende kurssi minna. See võimaldaks meil ja universumil näha, kuhu patt viib. Ta näitas meile põhjuseid, miks valisime, kas teenida teda armastusega.

Miks kannatavad kõige sagedamini vaesed, vanurid ja lapsed?
Kas on õige, kui süütud kannatavad? Ei, see pole aus. Asi on selles, et patt pole õige. Jumal on õiglane, kuid patt pole õiglane. See on patu olemus. Kui Aadam patustas, andis ta iseenda ja inimkonna hävitaja kätte. Jumal lubab saatanal aktiivselt tegutseda looduse kaudu, et inimese valiku tagajärjel hävitamine toimuks. Jumal ei taha, et see juhtuks. Ta ei tahtnud, et Aadam ja Eeva pattu teeksid. Kuid ta lubas seda, sest see oli ainus viis, kuidas inimestel oli valikuvabaduse kingitus.

Poeg või tütar võivad mässata heade vanemate vastu ja minna välja maailma ning elada pattude elu. Neil võisid olla lapsed. Nad võivad lapsi kuritarvitada. See pole õiglane, kuid juhtub siis, kui inimesed teevad halbu valikuid. Hell vanem või vanaisa tahaks väärkoheldud lapsi päästa. Ja ka Jumal. Sellepärast tuli Jeesus siia maa peale.

Kas Jumal saadab patuseid tapma õnnetusi?
Mõni arvab ekslikult, et Jumal saadab alati patuseid karistama õnnetusi. See ei ole tõsi. Jeesus kommenteeris tema ajal aset leidnud vägivallaakte ja looduslikke õnnetusi. Piibel ütleb: „Sel hooajal oli kohal mõni, kes rääkis talle galilealastest, kelle veri oli Pilaatus segunenud nende ohvritega. Ja Jeesus vastas ja ütles neile: „Oletame, et need galilealased olid kõigist teistest galilealastest patused, miks nad selliseid asju kannatasid? Ma ütlen sulle, ei; aga kui te ei paranda meelt, hukute kõik võrdselt. Või need kaheksateistkümmet, kelle peale Siloami torn langes ja neid tappis, kas arvate, et nad olid patused kõigist teistest Jeruusalemmas elanud meestest? Ma ütlen sulle, ei; aga kui te ei paranda meelt, hukute ka teie kõik "(Luuka 13: 1–5).

Need asjad juhtusid sellepärast, et pattude maailmas juhtuvad õnnetused ja julmused, mida täiuslikus maailmas ei juhtuks. See ei tähenda, et keegi, kes sellistes õnnetustes sureb, oleks patune ega ka seda, et Jumal põhjustab õnnetusi. Sageli kannatavad süütud elu tagajärjed selles patu maailmas.

Kuid kas Jumal ei hävitanud kurje linnu nagu Soodoma ja Gomorra?
Jah. Varem mõistis Jumal õelate üle kohut nagu Sodoma ja Gomorra puhul. Piibel ütleb: "Isegi nagu Soodoma ja Gomorra ning nendega sarnanevad linnad pärast seksuaalse ebamoraalsuse andmist ja võõra liha otsimist tuuakse eeskujuks, kannatades igavese tule kättemaksu" ( Jude 7, NKJV). Nende õelate linnade hävitamine oli näide kohtumõistmistest, mis patu tõttu aegade lõpul kogu maailmale tulevad. Oma halastuses lasi Jumal langetada oma kohtuotsuse Sodoma ja Gomorra peale, et paljusid teisi saaks hoiatada. See ei tähenda ilmtingimata, et kui maavärin, tornaado või tsunami tabab tõsiasja, et Jumal valab oma viha kohtuotsustes linnadele nagu New York, New Orleans või Port-au-Prince.

Mõned on väitnud, et looduskatastroofid on ehk algus jumalate lõplikele kohtuotsustele. Ei tohiks välistada võimalust, et patused saavad Jumala vastu mässu tagajärgi, kuid me ei saa seostada konkreetseid katastroofe jumaliku karistusega konkreetsete patuste või pattude vastu. Need kohutavad sündmused võivad olla lihtsalt elu tulemus maailmas, mis on nii kaugel Jumala ideaalist. Isegi kui neid katastroofe võiks pidada esialgseks hoiatuseks Jumala lõpliku kohtuotsuse kohta, ei tohiks keegi järeldada, et kõik neis surnud on igavesti kadunud. Jeesus ütles, et lõplik kohtuotsus on mõnele Soodomas hävitatud isikule talutavam kui neile, kes keelduvad Tema kutsest päästele linnades, mida pole hävitatud (vt Luuka 10: 12–15).

Mis on Jumala viha, mis viimastel päevadel välja valatakse?
Piibel selgitab Jumala viha nii, et see võimaldab inimestel soovi korral Jumalast eralduda. Kui Piibel räägib Jumala vihast, ei tähenda see, et Jumal oleks kättemaksuhimuline või kätte maksnud. Jumal on armastus ja soovib, et kõik saaksid päästetud. Kuid see võimaldab meestel ja naistel minna oma teed, kui nad seda nõuavad. Piibel ütleb, et õelad saavad hävingu, sest "minu rahvas on toime pannud kaks paha: nad on hüljanud mind, elava vee allika, ja kaevasid endale tsisternid - purustatud tsisternid, mis vett ei pea" (Jeremija 2:13, NKJV ).

See ütleb meile, et Jumala viha on vältimatu tagajärg neile, kes otsustavad Temast lahku minna. Jumal ei taha loobuda ühegi oma lapse hävitamisest. Ta ütleb: „Kuidas ma saan sind jätta, Ephraim? Kuidas ma saan sind päästa, Iisrael? Kuidas ma saan teid Admah'i armastama panna? Kuidas ma saan sind seebiimiks seada? Mu süda lööb mu sees; minu kaastunne on liigutatud ”(Hoosea 11: 8, NKJV). Issand ihkab kogu südamest näha kõiki igavesti päästetud. "" Kui ma elan, "ütleb Issand jumal, pole mul mingit rõõmu õelate surmast, vaid et õel pöördub oma teelt kõrvale ja elab. Pöörake ümber, pöörake oma kurjad teed ära! Miks peaksite surema, Iisraeli koda? ”(Hesekiel 33:11, NKJV).

Kas Jumal on puhkusel? Miks tundub, et olete lähedal ja lasete sel kõigel juhtuda?
Kus on Jumal, kui see kõik juhtub? Kas head inimesed ei palveta turvalisuse pärast? Piibel ütleb: "Kas ma olen Jumal käeulatuses, ütleb Issand ja mitte kauge Jumal?" (Jeremija 23:23). Jumala poeg ei jäänud kannatustest eemale. Kannatab süütuid inimesi. See oli klassikaline näide süütute kannatustest. Tegelikult on ta algusest peale teinud ainult head. Ta aktsepteeris meie enda vastu mässu tagajärgi. Ta ei jäänud kaugele. Ta tuli siia maailma ja kannatas meie kannatuste pärast. Jumal ise koges ristil kõige kohutavamat valu. Ta talus patuse inimkonna vaenuvalu. Ta võttis enda peale meie pattude tagajärjed.

Kui katastroof tabab, on tegelik mõte see, et see võib juhtuda igaühega meist igal ajal. Ainult sellepärast, et Jumal on armastus, järgneb üks südamelöök teisele. See annab kõigile elu ja armastust. Miljardid inimesed ärkavad iga päev värske õhu, sooja päikesepaiste, maitsva toidu ja mugavate kodude käes, sest Jumal on armastus ja näitab oma õnnistusi maa peal. Elul pole meil siiski üksikuid väiteid, nagu oleksime ise loonud. Peame tunnistama, et elame maailmas, mis on surmaga seotud mitmesugustest allikatest. Me peame meeles pidama, nagu Jeesus ütles, et kui me ei paranda meelt, siis hukkume kõik ühtemoodi. Õnnetused tuletavad meile meelde, et peale Jeesuse pakutava pääste pole inimsoost lootust. Võime oodata üha suuremat hävingut, kui läheneme tema maa peale naasmise ajale. “Nüüd on aeg unest ärgata; praegu on meie päästmine lähemal kui siis, kui me esimest korda uskusime ”(Roomlastele 13:11, NKJV).

Enam ei kannata
Meie maailma ümbritsevad õnnetused ja katastroofid on meeldetuletus, et see patu, valu, vihkamise, hirmu ja tragöödiate maailm ei kesta igavesti. Jeesus lubas, et naaseb Maale, et päästa meid lagunevast maailmast. Jumal on lubanud kõik uuesti teha ja see patt ei tõuse enam kunagi (vt Nahumi 1: 9). Jumal elab koos oma rahvaga ja saab otsa surm, nutt ja valu. "Ja ma kuulsin troonilt valju häält, mis ütles:" Nüüd on Jumala eluase inimeste juures ja elab koos nendega. Neist saab tema rahvas ja Jumal ise on nendega ja on nende Jumal ning pühib iga pisara nende silmist. Enam ei tule surma, leina, nuttu ega valu, sest asjade vana kord on surnud ”(Ilmutuse 21: 3, 4, NIV).