Kes on kannatav sulane? Jesaja tõlgendus 53

Jesaja raamatu 53. peatükk võib mõjuva põhjusega olla kogu Pühakirja kõige vaieldavam lõik. Kristlus väidab, et need Jesaja 53 salmid ennustavad konkreetset inimest, üksikisikut nagu Messias, või maailma päästjat patust, samas kui judaism väidab, et need osutavad juudi rahva ustavale jäänusele.

Peamised kaasavõtmised: Jesaja 53
Judaism väidab, et Jesaja 53. ainsuse asesõna "ta" viitab juudi rahvale kui üksikisikule.
Kristlus usub, et Jesaja 53 salmid on ennustus, mille Jeesus Kristus täitis inimohvri pattude ohvrisurmaga.
Vaade Jesaja sulaste laulude juutlusele
Jesaja sisaldab nelja "teenijate laulu", mis kirjeldavad Issanda sulase teenimist ja kannatusi:

Esimese sulase laul: Jesaja 42: 1–9;
Teise sulase laul: Jesaja 49: 1–13;
Kolmas sulase laul: Jesaja 50: 4–11;
Neljanda sulase laul: Jesaja 52:13 - 53:12.
Judaism usub, et esimesed kolm sulaslaulu viitavad Iisraeli rahvale, nii et ka neljas peab seda tegema. Mõned rabid väidavad, et neis salmides nähakse kogu juudi rahvast üksikisikuna, seega ainsuse asesõna. See, kes oli pidevalt ustav ühele tõelisele Jumalale, oli Iisraeli rahvas ja neljandas laulus tunnustasid seda rahvust ümbritsevad paganate kuningad lõpuks tema ära.

Jesaja 53 rabiinlikes tõlgendustes pole lõigus kirjeldatud kannatuste sulane mitte Jeesus Naatsaretlane, vaid pigem Iisraeli jäänus, keda koheldakse ühe inimesena.

Kristluse vaade neljanda sulase laulule
Kristlus osutab asesõnadele, mida Jesaja raamatus 53 kasutatakse identiteetide määramiseks. See tõlgendus ütleb, et "mina" viitab Jumalale, "tema" viitab sulasele ja "meie" sulase jüngritele.

Kristlus ütleb, et isegi kui jumalatruud juudi jäänused ei saaks olla lunastaja, sest nad olid ikkagi patused inimesed, kes ei olnud võimelised teisi patuseid päästma. Kogu Vana Testamendi ohvriks toodud loomad pidid olema plekid, veatud.

Väites, et Jeesus Naatsaretist on inimkonna Päästja, osutavad kristlased Jesaja 53 ennustustele, mille Kristus täitis:

"Mehed põlgasid teda ja lükkasid tagasi, valus mees ja ta teadis valu; ja kui üks, kelle eest mehed oma nägu varjavad; teda põlati ja me ei hinnanud teda. " (Jesaja 53: 3, ESV) Sanhedrin lükkas toona Jeesuse tagasi ja judaism kui päästja eitab teda täna.
"Aga ta oli augustatud meie üleastumiste pärast; ta purustati meie pahanduste pärast; tema peale tõi karistus meile rahu ja tema haavadega oleme terveks saanud. " (Jesaja 53: 5, ESV). Jeesus löödi ristisurma käes, jalgades ja puusades.
„Kõik lambad, kes meile meeldivad, on eksinud; oleme pöördunud - kumbki - omal moel; ja Issand on pannud tema peale meie kõigi süüteod ”. (Jesaja 53: 6, ESV). Jeesus õpetas, et ta tuleb ohverdada patuste inimeste asemel ja et nende patud pannakse talle, nagu ohvritalledele.
"Ta oli rõhutud ja teda kimbutati, kuid ta ei teinud siiski suud lahti; nagu tall, kes viiakse tapmisele, ja nagu lammas, kes vaikib pügajate ees, seetõttu ei teinud ta suu lahti. " (Jesaja 53: 7, ESV) Kui Pontius Pilatus süüdistas teda, vaikis Jeesus. Ta ei kaitsnud ennast.

"Ja nad surid tema haua kurja ja rikka mehega, kuigi ta polnud vägivalda teinud ja tema suus ei olnud petmist." (Jesaja 53: 9, ESV) Jeesus löödi risti kahe varga vahel, kellest üks ütles, et ta väärib seal viibimist. Lisaks maeti Jeesus Sanhedrini jõuka liikme Arimathea Joosepi uude hauda.
„Oma hingepiinade pärast näeb ta ja jääb rahule; oma teadmisega hoolitseb õiglane, mu sulane, selle eest, et paljusid peetakse õigeteks ja nad peavad taluma oma ülekohut. " (Jesaja 53:11, ESV) Kristlus õpetab, et Jeesus oli õigemeelne ja suri maailma pattude lepitamiseks surmas asendus surmas. Tema õiglus arvatakse usklikele, õigustades neid Isa Isa ees.
„Seepärast jagan ma talle osa paljudest ja ta jagab saagi tugevamatega, sest ta on oma hinge surnuks valanud ja temaga koos üleastujate hulka loetud; ometi on ta toonud paljude patud ja palub üleastujaid “. (Jesaja 53:12, ESV) Lõpuks öeldakse kristlikus õpetuses, et Jeesusest sai patuohver, "Jumala Tall". Ta asus ülempreestri rolli, paludes patuseid Jumala Isa juurde.

Juudi või võitud Mashiach
Judaismi järgi on kõik need prohvetlikud tõlgendused valed. Siinkohal on vaja mingit tausta juutide Messia-kontseptsioonist.

Heebreakeelset sõna HaMashiach või Messias ei esine Tanachis ega Vanas Testamendis. Ehkki see ilmub Uues Testamendis, ei tunnista juudid Uue Testamendi kirjutisi Jumala inspireerituna.

Mõiste "võitud" esineb aga Vanas Testamendis. Kõiki juudi kuningaid määriti õliga. Kui Piibel räägib võitu saabumisest, usuvad juudid, et sellest inimesest saab inimene, mitte jumalik olend. Ta valitseb Iisraeli kuningana tulevase täiuslikkuse ajastul.

Judaismi järgi ilmub prohvet Eelija uuesti enne võidetu saabumist (Malaki 4: 5-6). Nad osutavad Ristija Johannese keeldumisele olla Eelija (Johannese 1:21), mis tõendab, et Johannes ei olnud Eelija, kuigi Jeesus ütles kaks korda, et Johannes oli Eelija (Matteuse 11: 13–14; 17: 10–13).

Jesaja 53 Armu ja teoste tõlgendused
Jesaja 53. peatükk ei ole ainus Vana Testamendi lõik, mis kristlaste sõnul ennustab Jeesuse Kristuse tulekut. Tegelikult väidavad mõned piibliteadlased, et on üle 300 Vana Testamendi ettekuulutuse, mis viitavad Jeesusele Naatsaretist kui maailma Päästjale.

Jesaja 53. juudi usu kui Jeesuse prohveti eitamine ulatub tagasi selle usu olemusse. Judaism ei usu algpatu doktriini, kristlikku õpetust, et Aadama sõnakuulmatuse patt Eedeni aias kandus edasi inimkonna igale põlvkonnale. Juudid usuvad, et nad on sündinud tublidena, mitte patustena.

Pigem on judaism religioon, mis hõlmab teoseid ehk micvaid, rituaalseid kohustusi. Hulgad käske on nii positiivsed ("Sa pead ...") kui ka negatiivsed ("Sa ei tohi ..."). Kuulekus, rituaal ja palve on tee inimese Jumalale lähendamiseks ja Jumala igapäevaellu toomiseks.

Selleks ajaks, kui Jeesus Naatsaretlasest Vana-Iisraelis oma tööd alustas, oli judaismist saanud koormav tava, mida keegi polnud võimeline tegema. Jeesus pakkus end ennustuste täitumisena ja vastusena patuprobleemile:

"Ärge arvake, et ma olen tulnud seadust või prohveteid kaotama; Ma ei tulnud neid kaotama, vaid rahuldama "(Matteuse 5:17, ESV)
Neile, kes usuvad temasse kui Päästjasse, omistatakse neile Jeesuse õiglus Jumala armu kaudu, mis on tasuta kingitus, mida pole võimalik teenida.

Tarsose Saulus
Õppinud rabi Gamalieli õpilane Tarsose Saulus oli kindlasti tuttav Jesaja 53-ga. Nagu Gamaliel, oli ta ka variser ja pärit raskest juudi sektist, millega Jeesus sageli kokku puutus.

Saulus leidis, et kristlaste usk Jeesusesse kui Messiasse oli nii solvav, et viskas nad välja ja viskas vanglasse. Ühel neist missioonidest ilmus Jeesus Saulusele Damaskuse teel ja sealtpeale uskus Saulus, kes nimetati ümber Pauluseks, et Jeesus on tegelikult Messias ja veetis kogu ülejäänud elu teda jutlustades.

Paulus, kes oli näinud ülestõusnud Kristust, ei usaldanud mitte niivõrd ennustusi, kuivõrd Jeesuse ülestõusmist. See oli Pauluse sõnul vaieldamatu tõestus selle kohta, et Jeesus oli Päästja:

Ja kui Kristust pole üles äratatud, on teie usk asjatu ja olete endiselt oma pattudes. Nii et surid ka need, kes Kristuses magama jäid. Kui Kristuses on meil lootust ainult selles elus, on meil kõigist inimestest rohkem kahju. Kuid tegelikkuses äratati Kristus surnuist üles, esimesed viljad neist, kes magama jäid “. (1. Korintlastele 15: 17–20, ESV)