Kas on mingeid selgeid tõendeid selle kohta, et Jumal on olemas?
Jumal on olemas? Minu arvates on huvitav, et sellele arutelule pööratakse nii palju tähelepanu. Värskeim statistika ütleb meile, et enam kui 90% maailma elanikkonnast usub Jumala või mõne kõrgema jõu olemasolu. Kuid kuidagi pannakse vastutus neile, kes usuvad, et Jumal on olemas, et nad saaksid tõestada, et Ta on tõesti olemas. Mis puudutab mind, siis usun, et see peaks olema kohtumine.
Jumala olemasolu ei saa aga tõestada ega ka ümber lükata. Piibel ütleb isegi, et peame usu kaudu aktsepteerima, et Jumal on olemas: „Nüüd on ilma usuta võimatu talle meele järele olla; sest igaüks, kes läheneb Jumalale, peab uskuma, et ta on ja et ta premeerib kõiki, kes teda otsivad ”(Heebrealastele 11: 6). Kui Jumal seda soovib, võiks ta lihtsalt ilmuda ja tõestada kogu maailmale, et ta on olemas. Ent kui ta seda teeks, poleks usku vaja: „Jeesus ütles talle:„ Sest sa nägid mind, siis uskusid; õnnistatud on need, kes pole näinud ega uskunud! ”(Johannese 20:29).
See ei tähenda siiski, et Jumala olemasolu kohta pole mingeid tõendeid. Piibel ütleb: „Taevas räägib Jumala au ja taevas kuulutab tema käte tööd. Ühel päeval räägib ta teisega, ühel õhtul edastab teadmisi teisele. Neil pole kõnet, sõnu; nende häält ei kuule, kuid nende heli levib kogu maailmas, rõhumärgid ulatuvad maailma lõpuni ”(Laulud 19: 1–4). Tähti vaadates, universumi avarustest aru saades, looduse imesid jälgides, päikeseloojangu ilu nähes avastame, et kõik need asjad viitavad Looja Jumalale. Kui neist asjadest ei piisaks, on Jumala tõestus ka meie südames. Koguja 3:11 ütleb meile: "... Ta pani isegi igaviku mõtte nende südamesse ...". Meie olemuses on midagi sügavat, mis tunnistab, et selle elu ja maailma taga on midagi. Me võime neid teadmisi intellektuaalsel tasandil eitada, kuid Jumala kohalolu meis ja meie kaudu on endiselt olemas. Sellest kõigest hoolimata hoiatab Piibel meid, et mõned eitavad siiski Jumala olemasolu: "Loll on oma südames öelnud:" Jumalat pole "(Laul 14: 1). Kuna kogu ajaloo jooksul, kõigis kultuurides, kõigis tsivilisatsioonides ja kõigil mandritel usub mingisuguse Jumala olemasolusse üle 98% inimestest, peab selle usu põhjustama midagi (või keegi).
Lisaks piibli argumentidele Jumala olemasolu kohta on ka loogilised argumendid. Esiteks on siin ontoloogiline argument. Ontoloogilise argumendi kõige populaarsem vorm kasutab oma olemasolu tõestamiseks sisuliselt Jumala mõistet. See algab Jumala määratlusest kui "Tema suhtes, kelle suhtes ei saa midagi suuremat ette kujutada". Seega väidetakse, et eksisteerimine on suurem kui olematus ja seetõttu peab eksisteerima suurim mõeldav olend. Kui teda ei oleks, siis poleks Jumal kõige mõeldavam olend, kuid see oleks vastuolus Jumala määratlusega. Teiseks on teleoloogiline argument, mille kohaselt, kuna universumil on selline erakordne projekt, peab olema Jumalik kujundaja. Näiteks kui Maa oleks Päikesest isegi mõnisada miili lähemal või kaugemal, ei suudaks ta sellel olevast elust suurt osa säilitada. Kui meie atmosfääri elemendid oleksid isegi paar protsenti erinevad, sureks iga elusolend maa peal. Juhuslikult moodustuva ühe valgu molekuli tõenäosus on 1 10243-st (s.o 10, millele järgneb 243 nulli). Üks rakk koosneb miljonitest valgu molekulidest.
Kolmandat loogilist argumenti Jumala olemasolu kohta nimetatakse kosmoloogiliseks argumendiks, mille kohaselt igal tagajärjel peab olema põhjus. See universum ja kõik selles sisalduv on mõju. Peab olema midagi, mis selle kõik ellu viis. Lõppkokkuvõttes peab kõige muu põhjusena olema midagi "põhjuseta". Et midagi "põhjuseta" on Jumal. Neljandat argumenti nimetatakse moraalseks argumendiks. Läbi ajaloo on igas kultuuris olnud mingisugune seadus. Kõigil on tunne õigest ja valest. Mõrvad, valetamine, vargus ja moraalitus lükatakse peaaegu üldiselt tagasi. Kust tuleb see õige ja vale tunne, kui mitte pühalt Jumalalt?
Sellest kõigest hoolimata ütleb Piibel meile, et inimesed lükkavad Jumala selge ja vaieldamatu tundmise tagasi, selle asemel, et uskuda valesse. Roomlastele 1:25 on kirjutatud: „Nad […] muutsid Jumala tõe valeks ning kummardasid ja teenisid olendit Looja asemel, keda on õnnistatud igavesti. Aamen ". Piiblis on ka öeldud, et inimesed on andestamatusse, sest nad ei uskunud Jumalasse: „Tõepoolest, tema nähtamatud omadused, igavene vägi ja jumalikkus on selgelt näha tema loomingust tajutava maailma loomisest; seetõttu on nad andestamatud ”(Roomlastele 1:20).
Inimesed väidavad, et nad ei usu jumalasse, sest "see pole teaduslik" või "kuna pole tõendeid". Tegelik põhjus on see, et kui keegi tunnistab, et on olemas Jumal, peab ta mõistma ka seda, et inimene on Tema ees aruandekohuslane ja vajab Tema andestust (Roomlastele 3:23; 6:23). Kui Jumal on olemas, siis vastutame oma tegude eest Tema ees. Kui Jumalat pole olemas, siis võime teha kõike, mida tahame, ilma et peaksime muretsema Jumala üle, kes meid mõistab kohut. Usun, et sellepärast on evolutsioon paljudes meie ühiskonnas nii tugevalt juurdunud: kuna see annab inimestele alternatiivi usule Looja-Jumalasse. Jumal on olemas ja lõpuks teavad seda kõik. Juba see, et mõned üritavad selle olemasolu nii ägedalt ümber lükata, on tegelikult argument Tema olemasolu kasuks.
Lubage mul veel üks argument Jumala olemasolu kasuks. Kuidas ma tean, et Jumal on olemas? Ma tean seda, sest räägin temaga iga päev. Ma ei kuule, kuidas Ta mulle kuuldavalt reageeris, kuid tunnen Tema kohalolekut, tunnen Tema juhtimist, tean Tema armastust, igatsen Tema armu. Minu elus on juhtunud asju, millel pole muud võimalikku seletust kui Jumalal, kes päästis mind nii imelisel moel, muutes mu elu, et ma ei saa nende olemasolu tunnustamata jätta ja kiita. Ükski neist argumentidest ei saa iseenesest veenda kedagi, kes keeldub tunnistamast seda, mis on nii selgelt selge. Lõppkokkuvõttes tuleb usuga aktsepteerida Jumala olemasolu (Heebrealastele 11: 6), mis ei ole pime hüppe pimedusse, vaid kindel samm valgustatud ruumi, kus juba viibib 90% inimestest. .
Allikas: https://www.gotquestions.org/Italiano/Dio-esiste.html