Kuidas kurjale reageerida ja palvetada (isa Giulio Scozzaro)

KUIDAS KURJAKS RAKKUMISEKS ÕPPIDA

Truudus Jumala armu juurde on üks vaimulikke kohustusi, mille paljud kristlased unustavad, armu väärtusest pole piisavalt teada.

Kristlaste vastutus, kes on ükskõiksed või hajuvad maailma asjadest, on ilmne ja nad ei tohi kannatuste saabudes kurvastada ning neil pole jõudu seda taluda. Valu vastu pole rõõmu ega ükskõiksust, tapmine on tavaliselt kõige loomulikum käitumine.

Paljud reageerivad ja õpivad palvetama. Jumala arm kannab vilja, usklik muutub vaimsemaks ja loobub isekusest.

Armu saamine sakramentide kaudu õpetlikkusega tähendab seda, et me kohustume täitma seda, mida Püha Vaim meile oma südames soovitab: täita oma kohustusi täiuslikult, ennekõike siis, kui tegemist on kohustustega Jumala ees; siis on küsimus otsustava kohustuse võtmises eesmärgi saavutamiseks, näiteks teatud vooruse praktiseerimine või opositsiooni sõbralik vastupidavus, mis võib-olla pikeneb aja jooksul, põhjustades tüütust.

Kui me palvetame hästi ja mõtiskleme iga päev Jeesuse üle, tegutseb Püha Vaim meis ja õpetab meile kõige olulisemaid vaimseid suundumusi.

Mida suurem on truudus nendele armudele, seda rohkem oleme valmis teisi vastu võtma, seda kergemini peame häid töid tegema, seda suurem rõõm on meie elus, kuna rõõmsameelsus on alati tihedas seoses meie kirjavahetusega Armu.

Usklike probleemid sünnivad siis, kui nad teevad elus kõike ilma hea vaimse lugemise teadmata hingelist teed, ilma et nad võrdleksid vaimse isaga ja kui nad leiaksid raskusi, mis ei suuda.

Jumala arm ei tegutse seal, kus Jumala tahe on suletud.

Õppimisvõime Püha Vaimu inspiratsioonide järele omandatakse ainult siis, kui usutee on käimas usutunnistaja või vaimse isa juhtimisel. Sinna jõudmiseks on hädavajalik ennast keelata ja olla veendunud, et valikud on sageli iseenesest valed, tegelikult teevad rikkad - ülemeelikud ja autoritaarsed - moraalse vea ning elavad kapriisidest, pealiskaudsusest ja mõnitustest.

Püha Vaim annab meile lugematul hulgal armu, et vältida tahtlikku veniaalset pattu ja neid väikseid puudusi, mis pole küll tõelised patud, kuid ei tee Jumalale meelt. Maapealne isa soovib, et tema lapsed oleksid valmis oma asju hästi tegema, nii on ka ema rahulolemisega ja tema laste kuulekus.

JUMAL ISA KÜSIB MEILT TÕENEMIST, VASTAVUST TEMA ARMULE, TEISEL juhul on KRISTUS KAOTUD JA JÄÄB AINULT ELU OTSUSTE KOHTA.

Kui armu on kadunud, tuleb pöörduda pihtimise poole ja see sakramend taaselustab uskliku ja osaduse Jeesusega.

Vaimsel teel on vaja alustada mitmel korral uuesti, ilma et kunagi laguneks.
Heidutust tuleb vältida defektide tõttu, mida ei saa ületada, ja voorusi, mida pole võimalik omandada.

Järjepidevus ja püsivus on hädavajalikud, et vastata hästi Jumala tahtele ja elada õnnelikult ka kannatuste keskel.

Maailmas on palju kannatusi ja paha kuningriik on loodud, see domineerib igas sektoris, see on ka pühade rõivastega varjatud ning maskeerib end pakitud ja silmakirjalike sõnade taha. Need sõnad, mida ta hääldab, ega roll, mida ta hetkel mängib, annavad konkreetsele inimesele selle hädavajaliku "midagi", et tervislikku ja kaasahaaravat karismat hallata.
Rohkem kui roll on see, et isiksus äratab järgijaid, veenab teisi liituma vaimse, poliitilise, koondava projektiga jne.

Isiksus on psüühiliste omaduste ja käitumisviiside kogum (kalduvused, huvid, kired).

Ainult Issandat järgides parandab inimene oma seisundit ning saavutab tasakaalu ja ettevaatlikkuse kandja vaimse ja inimliku küpsuse.

Kui kristlane tõepoolest Jeesuse avastab ja teda jäljendab, saab temast aru saamata üha enam Jeesus, omandab Vaimu ja seetõttu ka tema tunded, võime armastada isegi oma vaenlasi, andestada kõigile, mõelda hästi, mitte kunagi hoolimatu kohtuotsuseni jõuda.

Kes jumaldab Jeesust, käib sakramentides, harjutab voorusi ja palvetab hästi, temas suureneb Jumala riik ja temast saab uus inimene.

Jeesuse seletus seemne kohta on täielik, see võimaldab meil mõista Jumala armu tegevust meis ja see on võimalik, kui me muutume kuulekaks.

Seeme kasvab seda külvanud inimese tahtest sõltumatult, Jumala riik areneb meis isegi siis, kui me sellele ei mõtle.