Fr Luigi Maria Epicoco kommentaar evangeeliumile: Mk 7, 14–23

«Kuula mind kõiki ja saa hästi aru: väljaspool inimest pole midagi, mis temasse sisenedes teda saastaks; selle asemel saastavad teda asjad, mis inimesest välja tulevad ». Kui me ei oleks naiivne, oleksime täna selle Jeesuse revolutsioonilise kinnituse kalliks. Veedame oma elu sooviga ümbritsevat maailma korrastada ja me ei mõista, et tunnetav ebamugavus pole peidus maailmas, vaid kõigi sees . Me hindame kohtuvaid olukordi, sündmusi ja inimesi, öeldes neile "head või halvad", kuid me ei mõista, et kõik, mida Jumal on teinud, ei saa kunagi halb olla. Isegi mitte kurat, kui olend on kuri. Halba teevad tema valikud, mitte loominguline olemus. Ta jääb endas ingliks, kuid langenud on ta ainult oma vaba valiku läbi. Õigeusu teoloogid ütlevad, et vaimse elu tipp on kaastunne. See paneb meid nii palju ühendusse Jumalaga, et hakkame tundma kaastunnet isegi deemonite vastu. Ja mida see konkreetselt tähendab? See, mida me oma elus väga ei tahaks, ei saa kunagi tuleneda millestki, mis on väljaspool meid, vaid alati ja igal juhul sellest, mille me enda sees valime:

«Mis inimesest välja tuleb, see saastab inimest. Tegelikult ilmnevad seestpoolt, see tähendab inimeste südamest, kurjad kavatsused: hoorus, vargus, mõrv, abielurikkumine, ahnus, õelus, petmine, häbematus, kadedus, laim, uhkus, rumalus. Kõik need halvad asjad tulevad seestpoolt välja ja saastavad inimest ». Lihtsam on öelda "see oli kurat" või "kurat pani mind seda tegema". Tõde on aga teine: kurat võib sind võrgutada, kiusata, aga kui teed kurja, on see tingitud sellest, et oled otsustanud seda teha. Vastasel juhul peaksime kõik reageerima nagu natside hierarhid sõja lõpus: meil pole mingit vastutust, me oleme ainult käske täitnud. Tänane evangeelium seevastu ütleb meile, et just seetõttu, et meil on vastutus, ei saa me kedagi süüdistada selles, millise kurja oleme valinud või mitte. AUTOR: Don Luigi Maria Epicoco