Kas teate kahte tervendamise sakramenti?

Vaatamata piiramatule armuandmisele, mis on antud meie isikliku suhte kaudu Kolmainsusega initsiatsioonisakramentides, jätkame pattu ning kohtame endiselt haigusi ja surma. Sel põhjusel tuleb Jumal meie juurde tervenemisega kahel täiendaval ja ainulaadsel viisil.

Tunnistamine: ülestunnistuse, patukahetsuse või lepituse sakrament pakub meile oma patususes ainulaadset kohtumist Jumalaga. Jumal armastab meid nii palju, et ta on tulnud meid endaga lepitama. Ja ta tegi seda, teades väga hästi, et oleme patused, kes vajavad andestust ja halastust.

Pihtimine on võimalus tõeliseks ja isiklikuks kohtumiseks Jumalaga meie patu keskel. See on Jumala viis öelda meile, et ta isiklikult tahab meile öelda, et ta annab meile andeks. Kui tunnistame oma patte ja saame absoluutse lahenduse, peaksime nägema, et see on isikliku Jumala tegu, kes tuleb meie juurde, kuuleb ära meie patud, kustutab need ja ütleb siis, et me enam minema ei peaks.

Seega, kui lähete ülestunnistusele, veenduge, et näeksite seda kui isiklikku kohtumist meie halastava Jumalaga. Kuulake teda kindlasti teiega rääkimas ja teadke, et jumal siseneb teie pattu kustutades teie hinge.

Haige võidmine: Jumalal on eriline hool ja mure nõrkade, haigete, kannatuste ja surnute pärast. Me ei ole neil hetkedel üksi. Selles sakramendis peame püüdma näha, et see isiklik Jumal tuleks meile kaastundlikult meie eest hoolitsema. Peame teda kuulma ütlema, et ta on lähedal. Peame laskma tal muuta oma kannatused, tuua tervenemist, mida ta soovib (eriti vaimset paranemist), ja kui meie aeg kätte jõuab, peame laskma tal täielikult ette valmistada oma hinge taevas kohtumiseks.

Kui leiate, et vajate seda sakramenti, pidage seda kindlasti isiklikuks Jumalaks, kes tuleb teie juurde teie vajaduste ajal, et pakkuda teile jõudu, halastust ja kaastunnet. Jeesus teab, mis on kannatused ja surm. Ta elas neid. Ja ta tahab neil hetkedel teie jaoks olemas olla.