Mida teeb meie kaitseingel pärast meie surma?

Inglitele viitav katoliku kiriku katekismus õpetab numbrile 336, et "selle algusest kuni surmatunnini on inimese elu ümbritsetud nende kaitse ja eestkostega".

Sellest järeldub, et inimene naudib oma kaitseingli kaitset isegi oma surma ajal. Inglite pakutav kaaskond ei puuduta ainult seda maist elu, sest nende tegevus pikeneb teises elus.

Et mõista suhet, mis ühendab inglid meestega nende teise ellu ülemineku ajal, on vaja mõista, et inglid on „saadetud teenima neid, kes peavad päranduse pärandama“ (Hee 1:14). Püha Basiilik õpetab, et keegi ei saa eitada, et "igal ustavate liikmel on nende kaitsjaks ja karjaseks ingel, et teda ellu viia" (vrd CCC, 336).

See tähendab, et kaitseinglite peamine ülesanne on inimese päästmine, et inimene siseneb Jumalaga ühisesse ellu ja sellel missioonil leitakse abi, mida nad annavad hingedele, kui nad esitlevad end Jumala ees.

Kiriku isad mäletavad seda erilist missiooni öeldes, et kaitseinglid abistavad surmahetkel hinge ja kaitsevad seda deemonite viimaste rünnakute eest.

Püha Louis Gonzaga (1568-1591) õpetab, et kui hing kehast lahkub, on tema kaitseingel kaasas ja lohutuseks, et ta esindab end Jumala tribunalis enesekindlalt. Ingel esindab pühaku sõnul teeneid. Kristuse usust, nii et hing põhineb neil konkreetse kohtuotsuse tegemise ajal ja kui jumalik kohtunik on lause kuulutanud, kui hing saadetakse puhastustorusse, külastab ta sageli oma kaitseinglit, kes teda lohutab ja ta lohutab teda, tuues talle palveid, mida tema eest korratakse, ja kindlustades tema edaspidise vabastamise.

Sel moel mõistetakse, et kaitseinglite abi ja missioon ei lõpe nende kaitsealuste surmaga. See missioon kestab seni, kuni see viib hinge jumalaga ühinemiseks.

Peame siiski arvestama asjaoluga, et pärast surma ootab meid konkreetne kohtuotsus, milles hing Jumala ees võib valida, kas olla avatud Jumala armastusele või lükata lõplikult tagasi tema armastus ja andestus, loobudes sellega rõõmsast osadusest igavesti koos temaga (vt Johannes Paulus II, 4. augusti 1999 üldine publik).

Kui hing otsustab astuda Jumalaga osadusse, liitub ta oma ingliga, et kiita Kolmainu Jumalat kogu igaviku eest.

Võib aga juhtuda, et hing leiab end Jumalale avatud olekus, kuid ebatäiuslikul viisil, ja siis nõuab tee täieliku õndsuse juurde puhastumist, mida kiriku usk näitab läbi õpetuse ' Puhastustoru ”(Johannes Paulus II, üldine publik 4. augustil 1999).

Sel juhul ei ole ingel, kes on püha ja puhas ning elab Jumala juuresolekul, ega vaja isegi oma kaitstud hinge puhastamises osalemist. See, mida ta teeb, on eestkõnelemine Jumala trooni ees oleva protekteerija eest ja maapealsete inimeste abi otsimine, et palvetada tema kaitsja.

Ka hinged, kes otsustavad Jumala armastuse ja andestuse lõplikult tagasi lükata, loobudes sellega igavesti rõõmsast osadusest temaga, loobuvad ka sõprusest oma kaitseingliga. Ingel kiidab sel kohutaval sündmusel jumalikku õiglust ja pühadust.

Kõigis kolmes võimalikus stsenaariumis (taevas, puhastustoru või põrgu) naudib ingel alati Jumala kohtuotsust, sest ta ühendab end täiuslikul ja täielikul viisil jumaliku tahte poole.

Neil päevil mäletame, et suudame ühineda lahkunud inglitega, et nad võiksid tuua meie palved ja palved Jumala ette ja jumalik armu ilmutada.