Pühendumus Maarjale: sõnum ja palve Jumalaema Jumalale

“Kas mehed saavad aru nende pisarate kaarekeelsest keelest?” Küsis paavst Pius XII 1954. aasta raadiosõnumis.

Siracusas asuv Maria ei rääkinud nii nagu Pariisis Caterina Labouré (1830), nagu Massimino ja Melania La Salette'is (1846), nagu Bernadette Lourdes (1858), nagu Francesco, Jacinta ja Lucia Fatimas (1917), nagu Mariette Banneux'is (1933).

Pisarad on viimane sõna, kui sõnu enam pole.

Maarja pisarad on emaliku armastuse ja ema osaluse lasteüritustel märk. Need, kes armastavad, jagavad.

Pisarad on Jumala tunnete väljendus meie suhtes: sõnum Jumalalt inimkonnale.

Südame pöördumise ja palvetamise kutse, mille Maarja on meile oma avaldustes adresseerinud, kinnitatakse veel kord Syracuse'is levinud pisarate vaikse, kuid kõneka keele kaudu.

Maria kisendas alandlikust krohvimaalingust; Siracusa linna südames; evangeelse kristliku kiriku lähedal asuvas majas; noore pere asustatud väga tagasihoidlikus kodus; ema kohta, kes ootab oma esimest last gravitatsioonilise toksikoosiga. Meie jaoks ei saa täna kõik see mõttetu olla ...

Mary tehtud valikutest oma pisarate ilmnemisel ilmneb ema hell toetus- ja julgustussõnum: ta kannatab ja võitleb koos nendega, kes kannatavad ja võitlevad, et kaitsta pere väärtust, elu puutumatust, olulisus, transtsendentsi tunne valitseva materialismi taustal, ühtsuse väärtus. Maarja oma pisaratega hoiatab meid, juhendab, julgustab, lohutab

Petitsioon Jumalaema Pisaratele

Pisarate madonna

me vajame sind:

silmadest kiirgava valguse

teie südamest tulevast mugavusest,

rahu, mille kuninganna sa oled.

Usaldame usaldada teile meie vajadused:

meie valud, sest sa rahustad neid,

meie keha, et neid tervendada,

meie südamed, et saaksite neid teisendada,

meie hinged, sest te juhatate nad päästmisele.

Väärt, oo hea ema,

liituda oma pisaratega meie omadele

nii et su jumalik poeg

anna meile armu ... (ekspress)

et sellise armuga palume sinult.

Oo armastuse ema,

valu ja halastuse

halasta meile.