Pühendumus pühakutele: Padre Pio mõte täna, 12. novembril

22. Miks maailmas kurjus?
«Hea on kuulda ... On ema, kes tikib. Madalal taburetil istuv poeg näeb oma tööd; aga tagurpidi. Ta näeb tikandi sõlmi, segaduses niite ... Ja ta ütleb: "Emme, kas te teate, mida teete? Kas teie töö on nii ebaselge ?! "
Siis langetab ema šassii ja näitab head tööd. Iga värv on omal kohal ja niitide mitmekesisus koosneb kujunduse harmooniast.
Siin näeme tikandi tagumist külge. Istume madalal taburetil ».

23. Ma vihkan pattu! Õnneks soovis meie riik, kui ta oleks seaduse ema, aususe ja kristlike põhimõtete valguses oma seadusi ja tavasid täiustada.

24. Issand näitab ja kutsub; kuid te ei soovi näha ja vastata, sest teile meeldivad teie huvid.
Aeg-ajalt juhtub see ka sellega, et häält on alati kuulda olnud, et seda enam ei kuule; aga Issand valgustab ja kutsub. Nad on mehed, kes panevad end olukorda, kus nad enam ei kuule.

25. Seal on nii ülevaid rõõme ja nii sügavaid valusid, et sõna võiks halvasti väljenduda. Vaikus on hinge viimane seade, nii kirjeldamata õnne kui kõrgeima surve korral.

26. Parem on taluda kannatusi, mida Jeesus soovib teile saata.
Jeesus, kes ei saa kaua kannatada, et teid vaevades hoida, tuleb teid paluma ja lohutama, sisendades teie vaimule uut julgust.

27. Kõigil inimlikel ettekujutustel on head ja vead, ükskõik kus need ka pole, tuleb teada, kuidas kõik hea assimileerida ja võtta ning pakkuda Jumalale ning halb kõrvaldada.

28. Ah, et mu hea tütar, see on suur arm, et hakkan seda head Jumalat teenima, kui vanuse õitseng muudab meid vastuvõtlikuks igasugustele muljetele! Oh, kuidas kingitust hinnatakse, kui lilli pakutakse koos puu esimeste viljadega.
Ja mis võiks teid kunagi takistada tegemast iseennast heale Jumalale, otsustades igavesti ja lõplikult maailma, kuradit ja liha lüüa, mida meie ristivanemad tegid meie jaoks nii resoluutselt ristimine? Kas Issand pole seda ohverdamist teie poolt ära teeninud?

29. Palvetagem neil päevil (Pärispatuta jäänud eostamise uuendustest) rohkem!

30. Pidage meeles, et Jumal on meis, kui oleme armuasendis ja nii-öelda väljaspool, kui oleme patuseisus; aga tema ingel ei hülga meid kunagi ...
Ta on meie kõige siiram ja enesekindlam sõber, kui me ei eksinud, et teda oma üleastumisega kurvastada.