Maria Assunta päeval tuleb teha sada rahu

Bütsantsi Terra d'Otranto traditsioonist tuleb otsida nn Saja Risti palve, mis on tänapäevalgi paljudes Salento keskustes laialt levinud, päritolu ja levitamine. 15. augusti varasel pärastlõunal, idamaade jaoks Dormitio Virginise ja latiinlaste jaoks Maarja taevaminemise päeval, kogunevad erinevad pered naabruskonnast, et korrata pikka ja iidset palvet. See koosneb murdevalemist, mida korratakse sada korda nii mitmesaja Tervise Maarja seas, mida loetakse kahe terve roosipärja postituse üle mõtiskledes.

Puhtalt idamaine tunnus, millest muuhulgas ka palve ise oma nime on saanud, on ristimärgi tegemine iga kord, kui nimetatud palve sõlmtunnuseks loetakse. See tuletab meile meelde idamaist tüüpilist enese korduvat märkimist, nii palvehetkedel kui ka pühakujude ees. Veel üks põhjus, miks seda palvet Bütsantsi pärimuseni viia, on piibellik viide Jeruusalemmast idas asuvale Joosafati orule, kuhu prohvet Joeli (Gl 4:1-2) järgi kogunevad aegade lõpus kõik rahvad. jumaliku kohtumõistmise eest. See on kreeka patristlikule eshatoloogiale kallis pilt, mis hiljem levis läände. Samuti ei saa mainimata jätta hesychamile omast laulmisvormi, mis sama värsi mitmekordse kordamise kaudu kipub oma sõnumit usklike hinge kustumatult sisse jätma.

palve: mõtle, mu hing, et me peame surema! / Giòsafati orgu peame minema / ja vaenlane (kurat) püüab meile vastu tulla. / Lõpeta, mu vaenlane! / Ära kiusa mind ja ära hirmuta mind, / sest ma tegin oma elu jooksul / Neitsi Maarjale pühendatud päeval sada ristimärki (ja siin oleme märgitud). / Ma märkisin ennast, omistades selle oma teenete arvele, / ja sul polnud minu hinge üle võimu.