Igapäevane pühendumus: hakake tõusma koos Päästjaga

Uus elu toimub. Vaadake, kui lilled ilmuvad. Kuulake. See on lauluhooaeg. Ära vaata tagasi. See pole kus sa lähed. Jeesusega koos tõusete üles.

Tõuse koos oma päästjaga
Miks otsite elavaid surnute seast? Luuka 24: 5 (NKJV)

Ülestõusmine on kõik, kas pole? See on kogu kristliku elu metafoor. Ilma selleta on surnud ainult surnud. Üle. Valmis. Maetud igaveseks. Pole lootust, et uus elu sünnib. Kuid Jeesuses on meil tõotus, et surm pole meie lugude viimane sõna mitte ainult igaveses mõttes, vaid ka iga päev. Õnnetuste, valede valikute, pettumuste ja tuhandete surmajuhtumite korral, mis moodustavad elu.

Seda tüüpi raskeim surm, mida ma kunagi kannatanud olen, on suhte surm. Nüüd on liiga valus isegi detaile kirjutada. Kuid keegi, keda ma kogu südamest armastasin ja usaldasin, murdis selle usalduse. Ja see omakorda murdis mind. See on justkui mulju tolmuosakestest. Tükkide kokku panemiseks kulus aastaid. Ja mis ma sain teada, on see, et mõnikord, kui te lahku lähete ja uuesti kokku saate, ei tule te oma vanasse ellu tagasi. Vähemalt mitte nii nagu kunagi. See on nagu uue veini valamine vanadesse veinikorkidesse. See lihtsalt ei tööta.

Minu jaoks on probleem see, et ma armastasin oma vana elu. See sobis mulle ideaalselt. Ja nii on ka praegu kiusatus vahel vaadata tagasi ja soovida, mis see oli. Proovin leida seda, mis mul kunagi oli. Sest edasised sammud pole tuttavad. Kuidas uuesti alustada, tundub keerulisem.

Siis kuulen ingli häält: miks te otsite elavaid surnute seast? Te ei leia seda. See asi on läbi. Valmis. Läks. Aga kas sa näed siin? Kus sa oled? Uus elu toimub. Vaadake, kui lilled ilmuvad. Kuulake. See on lauluhooaeg. Ära vaata tagasi. See pole kus sa lähed. Jeesusega koos tõusete üles.

Kas teate seda surma, kaotust või läbikukkumist, millest te ei saa üle? On aeg tuhka tuules laiali ajada. Ärge hoidke neid kauem. On aeg alustada ülestõusmist oma elava Päästjaga.