Pühendumine pühale südamele: 21. juuni meditatsioon

JEESUSE ALANDlikkus

21. PÄEV

Pater Noster.

Kutsumine. - Jeesuse süda, patuste ohver, halasta meile!

Kavatsus. - Meeste ja naiste noorte parandamine.

JEESUSE ALANDLIKKUS
Jeesuse süda esitleb maailmale mitte ainult leebuse, vaid ka alandlikkuse eeskujuks. Need kaks voorust on lahutamatud, nii et kes on leebe, on ka alandlik, samas kui kärsitu on tavaliselt uhke. Me õpime Jeesuselt olema südamega alandlikud.

Maailma Lunastaja Jeesus Kristus on hingede arst ja soovis oma kehastusega ravida inimkonna haavu, eriti uhkust, mis on juured

igat pattu ja soovis tuua väga eredaid näiteid alandlikkusest, öeldes: Õppige minult, kes olen alandlik südamest!

Mõelgem veidi suurele uhkusele, mis on uhkus, taunime seda ja meelitame meid alandlikkusega.

Uhkus on liialdatud enesehinnang; see on korratu soov omaenda tipptaseme järele; see on soov ilmuda ja meelitada teiste austust; see on inimliku kiituse tagaajamine; see on oma inimese ebajumalakummardamine; see on palavik, mis ei anna rahu.

Jumal vihkab uhkust ja karistab seda vääramatult. Ta ajas Luciferi ja paljud teised Inglid paradiisist välja, muutes nad uhkuse pärast põrgu süttima; samal põhjusel karistas ta keelatud vilja söönud Aadamat ja Eevat, lootes saada Jumala sarnaseks.

Uhket inimest vihkab jumal ja ka inimesed, sest nad, kuigi uhked, imetlevad ja tõmbuvad alandlikkuse poole.

Maailma vaim on uhkuse vaim, mis avaldub tuhandel viisil.

Kristluse vaim seevastu on seotud alandlikkusega.

Jeesus on alandlikkuse täiuslik mudel, kes langetab end kõigist sõnadest kaugemale, taeva hiilgest lahkudes ja inimeseks saades, elab vaese poe varjus ja võtab vastu igasuguseid alandusi, eriti kannatuses.

Armastagem ka alandlikkust, kui tahame Pühale Südamele meeldida, ja harjutagem seda iga päev, sest võimalused tekivad iga päev.

Alandlikkus seisneb selles, et austame end selle eest, mis me oleme, see tähendab segu viletsusest, füüsilisest ja moraalsest, ning omistame Jumalale mõne hea au, mille meis leiame.

Kui me mõtleme selle üle, mis me tegelikult oleme, peaks see meile alandlikuks hoidmiseks vähe maksma. Kas meil on rikkust? Või pärime need ja see pole meie teene; või ostsime nad, kuid varsti peame nad maha jätma.

Kas meil on keha? Aga kui palju füüsilisi kannatusi! ... Tervis on kadunud; ilu kaob; ootab surnukeha mädanemist.

Aga intelligents? Oh, kui piiratud see on! Kui napp on inimteadmine universumi tundmise ees!

Tahe kaldub siis kurjusele; me näeme head, hindame ja hoiame siiski kurjast kinni. Täna on patt kahetsusväärne, homme on see hullumeelselt toime pandud.

Kuidas võime olla uhked, kui oleme tolmu ja tuhka, kui me pole midagi, tõepoolest, kui me oleme jumaliku õigluse ees negatiivsed numbrid?

Kuna alandlikkus on iga vooruse alus, peaksid Püha Südame pühendunud tegema kõik selle praktiseerimiseks, kuna kuna Jeesusele ei saa meele järele olla, kui tal puudub puhtus, mis on keha alandlikkus, siis see võib meeldida ilma alandlikkuseta, mis on vaimu puhtus.

Harjutame alandlikkust iseendaga, ei püüa ilmuda, ei püüa pälvida inimlikku kiitust, lükkame kohe tagasi uhkuse ja edeva rahulolu mõtted, tehes pigem sisemist alandlikkust alati, kui tunneme uhkuse mõtet. Olgu halenenud soov silma paista.

Oleme alandlikud oma ligimesega, me ei põlga kedagi, sest need, kes põlgavad, näitavad palju uhkust. Alandlik inimene haletseb ja varjab teiste vigu.

Alaväärtesse ja töötajatesse ei tohiks suhtuda uhkusega.

Võideldakse armukadedusega, mis on uhkuse kõige ohtlikum tütar.

Alandused tuleks aktsepteerida vaikuses, vabandamata, kui see ei too kaasa tagajärgi. Kuidas õnnistab Jeesus seda hinge, kes võtab vastu alanduse vaikides, armastuse vastu! Ta jäljendab teda vaikides kohtute ees.

Kui kiitust on saadud, pakutakse kohe Jumalale au ja tehakse sisemiselt alandlik tegu.

Suhetes Jumalaga tuleks harjutada rohkem kui alandlikkust. Vaimne uhkus on väga ohtlik. Ärge pidage ennast teistest paremaks, sest Issand on südamekohtunik; veenkem ennast, et oleme patused, võimelised igasse pattu, kui Jumal meid oma armuga ei toetanud. Kes seisab, olge ettevaatlik ja ärge kukkuge! Kellel on vaimne uhkus ja kes usub, et tal on palju voorust, kartke, et ta langeb tõsiselt, sest Jumal võib tema armu pidurdada ja lubada tal langeda alandavatesse pattudesse! Issand seisab uhkete vastu ja alandab neid, samal ajal kui ta läheneb alandlikele ja ülendab neid.

NÄIDE
Jumalik oht
Enne Püha Vaimu vastuvõtmist olid apostlid väga ebatäiuslikud ja jätsid alandlikkuse osas palju soovida.

Nad ei mõistnud näiteid, mida Jeesus neile andis, ja alandlikkuse õppetunde, mis tulid tema jumalikust südamest. Kord kutsus Meister nad enda lähedale ja ütles: Teate, et rahvaste vürstid valitsevad nende üle ja suured kasutavad nende üle võimu. Kuid teie seas see nii ei ole; kes tahab teie seas suuremaks saada, see olgu teie minister. Ja kes tahab teie seas esimene olla, olgu ta teie sulane nagu Inimese Poeg, kes ei tulnud mitte teenima, vaid teenima ja andma oma elu paljude eest lunastuseks (Püha Matteus, XX - 25) .

Ehkki jumaliku Meistri koolis ei eemaldunud apostlid kohe uhkusevaimust, kuni nad väärisid noomimist.

Ühel päeval lähenesid nad Kapernaumi linnale; Kasutades ära asjaolu, et Jeesus oli natuke kõrvale jäänud, ja arvades, et ta ei kuula neid, esitasid nad küsimuse: kumb neist on suurim. Kumbki kandis oma ülimuslikkuse põhjuseid. Jeesus kuulis kõike ja vaikis, kurvastades, et tema lähedased ei hinnanud veel tema alandlikkuse vaimu; aga kui nad Kapernaumi jõudsid ja majja sisenesid, küsis ta neilt: Millest te teel rääkisite?

Apostlid said aru, punastasid ja vaikisid.

Siis istus Jeesus, võttis lapse, asetas ta nende keskele ja pärast teda omaks võtnud ütles: Kui te ei muutu ja muutute laste sarnaseks, ei sisene te taevariiki! (Matteus, XVIII, 3). Seda ohtu seab Jeesus uhketele: mitte lubada neid Paradiisi.

Foolium. Mõelge oma tühisusele, tuletades meelde päeva, mil me kirstu oleme surnud.

Ejakulatsioon. Jeesuse süda, lase mul põlgada maailma edevusi!