Jumalik halastus: Püha Faustina räägib meile praeguse hetke armus

1. Kohutav igapäevane hall. - Kohutav igapäevane hall on alanud. Pühade pidulikud hetked on möödas, kuid jumalik arm jääb alles. Ma olen lakkamatult ühendatud Jumalaga, elan tundide kaupa. Ma tahan praegusest hetkest kasu lõigata, teadvustades ustavalt, mida see mulle pakub. Loodan Jumalale vankumatu usaldusega.

2. Juba esimesest hetkest, kui ma sinuga kohtusin. - Halastav Jeesus, millise sooviga kiirustasite ülemise toa poole, et pühitseda Peremees, millest pidi saama minu igapäevane leib! Jeesus, sa tahtsid mu südame valdusse saada ja sul oma elus veri sulatada. Jeesus, las ma jagan su elu jumalikkuse igat hetke, las su puhas ja helde veri lööb kogu oma südamega. Kas mu süda ei tea muud armastust peale teie. Esimesest hetkest, kui ma sinuga kohtusin, armastan ma sind. Lõppude lõpuks, kes võiks jääda ükskõikseks teie südamest tärkava halastusküla suhtes?

3. Teisendage iga hallus. - Jumal täidab mu elu. Temaga läbin igapäevased, hallid ja väsitavad hetked, usaldades teda, kes on südames olles hõivatud iga halluse muundamisega minu isiklikuks pühaduseks. Nii et võin saada paremaks ja olla teie Kirikule eeliseks läbi individuaalse pühaduse, kuna me kõik moodustame koos ühe elulise organismi. Seepärast püüan südamemulda head vilja kandma. Isegi kui see siin inimsilmale kunagi ei paistnud, näeme siiski ühel päeval, et paljud hinged on toitunud ja toituvad minu viljadest.

4. Praegune hetk. - Oo, Jeesus, ma tahan elada praeguses hetkes nii, nagu oleks see mu elu viimane. Soovin, et ta teeniks teie au. Ma tahan, et see oleks minu jaoks kasu. Ma tahan vaadata igat hetke oma kindluse vaatenurgast, et midagi ei juhtu ilma, et Jumal oleks seda tahtnud.

5. Teie silmade alt mööduv hetk. - Mu kõrgeim hüve, sinuga pole mu elu ei üksluine ega hall, vaid sama vaheldusrikas nagu lõhnavate lillede aed, mille hulgast mul endal on piinlik valida. Need on aarded, mida ma iga päev ohtralt riisun: kannatused, ligimesearmastus, alandused. On tore teada, kuidas jäädvustada seda hetke, mis möödub teie silme all.

6. Jeesus, ma tänan sind. - Jeesus, ma tänan sind väikeste ja nähtamatute igapäevaste ristide, ühise elu raskuste, minu projektidele vastu seisva opositsiooni, minu kavatsustele antud halva tõlgenduse, teistelt mulle tulnud alanduste, karmide viiside eest kellega mind koheldakse ebaõiglaste kahtluste, kehva tervise ja jõu ammendumise, enda tahtest loobumise, enda enese hävitamise, kõiges tunnustuse puudumise, kõige takistades kõiki minu seatud plaane. Jeesus, ma tänan sind sisemiste kannatuste, vaimu kuivuse, ahastuse, hirmude ja ebakindluse eest, hinges esinevate erinevate katsumuste pimeduse, raskesti väljendatavate piinade eest, eriti nende eest, milles keegi pole ta mõistab mind kibeda piinade ja surmatunni eest.

7. Kõik on kingitus. - Jeesus, ma tänan sind selle eest, et oled joonud mõru karika, mida pakud mulle juba magusana. Vaata, ma lähenin oma huultele selle teie püha tahte karika juurde. Mai, mida teie tarkus on enne igat ajastut kinnitanud. Ma tahan selle tassi, kuhu olin ette määratud, täielikult tühjendada. Sellist ettemääratust ei uurita: minu enesekindlus seisneb kõigi lootuste ebaõnnestumises. Sinus, Issand, on kõik hea; kõik on teie südame kingitus. Ma ei eelista lohutust kibestumisele ega ka kibestumist lohutusele: ma tänan sind, Jeesus, kõige eest. Hea meelega suunan oma pilgu sulle, arusaamatu Jumal. Selles ainsuses eksisteerib minu vaim ja siin tunnen end koduselt. Oo loomata iludus, see, kes on sind tundnud vaid korra, ei saa armastada midagi muud. Leian enda sees kuristiku ja seda ei saa täita keegi muu kui Jumal.

8. Jeesuse vaimus - siin allpool olev võitlusaeg pole läbi. Ma ei leia täiuslikkust kuskilt. Kuid ma tungin Jeesuse vaimu ja jälgin tema tegevust, mille süntees on leitud evangeeliumist. Isegi kui ma elaksin tuhat aastat, ei ammendaks ma selle sisu kuidagi. Kui mind heidutab võimust ja mu kohustuste üksluisus mind tüütab, tuletan endale meelde, et maja, kus ma olen, teenib Issandat. Siin pole midagi väikest, kuid Kiriku hiilgus ja teiste hingede edasiliikumine sõltub väheste tagajärgedega tegevusest, mis viiakse läbi kavatsusega, mis seda tõstab. Seetõttu pole midagi väikest.

9. Ainult praegune hetk kuulub meile. - Kannatus on suurim aare maa peal: see puhastab hinge. Sõber tunneb ennast ebaõnnes; armastust mõõdetakse kannatustega. Kui kannatav hing teaks, kui väga Jumal teda armastab, sureks ta rõõmust. Saabub päev, mil me saame teada, mida kannatada on väärt, kuid siis ei saa me enam kannatada. Ainult praegune hetk kuulub meile.

10. Valu ja rõõm. - Kui me kannatame palju, on meil suurepärased võimalused näidata Jumalale, et me armastame teda; kui me kannatame vähe, on tõenäosus tunda oma armastust tema vastu väike; kui me üldse ei kannata, pole meie armastusel mingit võimalust end suureks ega täiuslikuks näidata. Jumala armu abil võime jõuda punkti, kus kannatus muutub meie jaoks naudinguks, sest armastus suudab selliseid asju hinges hästi juhtida.

11. Nähtamatud igapäevased ohverdused. - Tavalised päevad, täis halli, ma vaatan sind kui pidu! Kui pidulik on see aeg, mis tekitab meie sees igaveseid teenuseid! Saan hästi aru, kuidas pühad sellest kasu said. Pisikesed, nähtamatud igapäevased ohverdused, olete minu jaoks nagu metslilled, mille viskan mööda oma armsa Jeesuse samme. Ma võrdlen neid pisiasju sageli kangelaslike voorustega, sest nende järjepidevaks teostamiseks on kangelaslikkust tõesti vaja.