Kas kristlasel on seaduslik lasta oma keha tätoveerida? Mida arvab katoliku kirik?

Tätoveeringud on väga iidse päritoluga ja tätoveerimise valikut motiveerivad enamasti väga tugevad psühholoogilised põhjused, nii et võime rääkida tõelisest "tätoveerimispsühholoogiast". Tätoveeringu põhjas võib olla tahe suhelda maailmaga, et olete jõudnud uude eluetappi. Mis selle vajaduse taga on? Tätoveerimine on väga iidne tava ja kui see esimest korda ilmnes, peeti inimest teistsuguseks. Tänapäeval on tätoveerimisest saanud massinähtus, tegelikult on palju inimesi, kes pole oma pildiga rahul ega õnnelikud ning seetõttu otsivad nad uusi võimalusi, kuidas end paremini tunda ja teised aktsepteerida. On palju aspekte, mis sunnivad meest tätoveeringut tegema, näiteks psühholoogilised, esteetilised, need, mis on seotud enda identiteedi otsimise ja suhtlemisega, kuid üks levinumaid põhjusi on ikkagi soov väljendada oma külgi see, et muidu jääb varjatuks. Issanda õpetuse kohaselt ei kuulu "meie" keha meile, see pole tegelikult meie oma, vaid kuulub Jumalale ja on usaldatud meile, et see siis koos vaimuga tagasi anda.

Selle põhjal, kuidas me seda kasutasime, mängime igavese elu võimalust. Jumal ütles meile: „Te ei tee surnud inimesele lihalõike ega tee endale tätoveeringuid. Mina olen Issand. Jumal annab jätkuvalt õigemeelseid õpetusi eesmärgiga aidata inimesel kõlvatusest ja moondumisest välja tulla ning leida Temast elu ja igavene pääste. Kummalisel kombel kannab Jeesus oma kehal ka märke, kuid need on risti omad, need on inimeste julmuse märgid. Samal ajal pakkus Ta oma elu, makstes inimese asemel kogu sõnakuulmatuse eest, mis teda ülimast seisundist tõstis. Jeesust kuulates jõuame taevase majesteetini. Üks kõige erakordsem asi Jumala südamesse vastuvõtmisel on see, et Ta distantseerib meid kõigist asjatutest asjadest, mis tunduvad meie jaoks hädavajalikud, et end hästi tunda.