Paavst Franciscuse pastoraalne manitsus "pöördumine ja muutused kiriku ministrite heaks"

Oma 2013. aasta apostlikus manitsuses "Evangelii gaudium" ("Evangeeliumi rõõm") Papa Francesco ta rääkis oma unistusest "misjonäride variandi" kohta (nr 27). Paavst Franciscuse jaoks on see "võimalus" kiriku elu jooksul igapäevases teenistuses reaalsuse uus prioriteedikord, mis läheb enese säilitamise vaatenurgast evangeliseerimiseni.

Mida võiks see misjonivõimalus meie paastuajal tähendada?

Paavsti suurim unistus on see, et me oleme kirik, mis ei peatu naba pilgul. Kujutage selle asemel ette kogukonda, kes "üritab loobuda salakavalast suhtumisest, mis ütleb:" Oleme seda alati teinud nii "" (nr 33). Paavst Franciscus märgib, et see valik ei tundu väikeste muudatustena, näiteks uue ministeeriumiprogrammi või programmi lisamine muutus isiklikus palvekavas; pigem unistab see täielikust meelemuutusest ja suhtumise ümberorienteerumisest.

Kujutage ette pastoraalset pöördumist, mis muudab kõik algusest peale, sealhulgas "kombed, tegemisviisid, ajad ja ajakavad, keel ja struktuurid", et muuta kirik "missioonikesksemaks, muuta tavaline pastoraalne tegevus kaasavamaks ja kaasavamaks. . avatud, et tekitada pastoraaltöötajates pidevat soovi edasi minna ja sel moel äratada positiivset vastukaja kõigil inimestel, keda Jeesus kutsub endaga sõbraks ”(nr 27). Pastoraalne pöördumine nõuab, et me suunaksime oma pilgu iseendalt meid ümbritsevasse abivajavasse maailma, kõige lähedasematelt kaugematesse.

Pastoraalsete ministritena paavst Franciscuse üleskutse pastoraalne usuvahetus võib tunduda õppus, mille peamine eesmärk on muuta meie ministrielu. Paavst Franciscuse manitsus muuta kõike missioonikeskse mõtteviisiga on kutse mitte ainult kirikule, vaid üleskutse meie prioriteetide, kavatsuste ja tavade radikaalseks muutmiseks, et saada isiklikult missioonile orienteeritud. Millist tarkust sisaldab see üleskutse pastoraalseks pöördumiseks meie paastuaja teekonnal pastoraalsete ministritena?

Filmis “Evangelii gaudium” paavst Franciscus ta märgib, et "misjonäride võimalus" muudab kõike radikaalselt. See, mida paavst Franciscus soovitab, ei ole kiire lahendus, vaid ülemaailmne protsess, mille abil saab kõigest aru saada, kaaludes, kas see viib tõesti sügavamale suhtele Jeesuse Kristusega.

Aasta üleskutse järgi leiutatud paastuaja Paavst Franciscus pastoraalseks pöördumiseks see hõlmab meie praeguste vaimsete harjumuste ja tavade kaalumist, nende viljakuse hindamist enne uute tavade lisamist või teiste lahutamist. Pärast sissepoole vaatamist julgustab paavst Franciscuse visioon pastoraalseks pöördumiseks meid siis väljapoole vaatama. See tuletab meile meelde: "On selge (selge), et evangeelium ei tähenda ainult meie isiklikke suhteid Jumalaga" (n. 180).

Teisisõnu kutsub paavst meid üles hindama oma vaimulikku elu mitte ainult omaette harjutusena, vaid ka kaaluma, kuidas meie vaimsed tavad ja harjumused muudavad meid suhteks teistega ja Jumalaga. Meie vaimsed tavad inspireerivad ja valmistavad meid armastama ja saadavad teisi meie elus ja teenistuses? Pärast mõtisklemist ja tähelepanelikkust nõuab paavst Franciscuse üleskutse pastoraalseks pöördumiseks meid tegutsema. See tuletab meile meelde, et missioonil viibimine tähendab "esimese sammu astumist" (nr 24). Meie elus ja teenistuses nõuab pastoraalne pöördumine initsiatiivi ja selles osalemist.

Matteuse evangeeliumis käsib Jeesus kirikut teha jüngriteks, kasutades sõna "Mine!" (Mt 28:19). Jeesusest inspireerituna julgustab paavst Franciscus meeles pidama, et evangelisatsioon ei ole vaatajasport; pigem saadetakse meid misjonijüngritena misjonijüngrite loomise eesmärgil. Sel paastuajal olgu paavst Franciscus teie teejuht. Selle asemel, et šokolaadist loobuda ja öelda: "Olen seda alati teinud nii," unistage pastoraalsest pöördumisest, mis on võimeline muutma kõike nii teie elus kui ka teenistuses.