Püha Franciscuse müstiline kogemus kaitseingliga

Püha Franciscus, alles noor, lahkus elumugavusest, riisus end kõigist kaupadest ja võttis kannatuste tee ainult risti löödud Jeesuse armastuse nimel. Tema eeskujul lahkusid rõõmsast elust teised mehed ja neist said apostlite kaaslased.

Jeesus rikastas teda vaimsete kingitustega ja andis talle armu, mida ta polnud eelmistel sajanditel kellelegi teisele teinud. Ta tahtis muuta selle endaga sarnaseks, avaldades talle muljet viis haava. See fakt on ajalukku kadunud nimega "häbimärgistamine".

Püha Franciscus oli kaks aastat enne suremist läinud Verna mäele, alustades ranget paastu, mis pidi kestma nelikümmend päeva. Püha tahtis seega austada taevase miilitsa vürsti Püha Peaingel Miikaeli. Ühel hommikul nägi ta palvetades taevast laskuvat seeravit, kellel oli kuus säravat ja tulist tiiba. Püha vaatas kiirgusega lendu laskunud Inglit ja olles teda lähedal, mõistis ta, et lisaks tiivulisele löödi ta ka risti, see tähendab, et tal olid ka käed sirutatud ja käed küüntega läbistatud, samuti jalad; tiivad olid paigutatud kummalisel viisil: kaks olid suunatud ülespoole, kaks olid välja sirutatud justkui lendamiseks ja kaks ümbritsesid keha, justkui looritaks seda.

Püha Franciscus mõtles seeravitele, tundes suurt vaimset rõõmu, kuid ta mõtles, miks ingel, puhas vaim, võib ristilöömise kannatusi kannatada. Serafim pani ta mõistma, et Jumal oli ta saatnud, et ta tähendaks, et ta oleks pidanud olema risti löödud Jeesuse näol armastuse märtrisurma.

Ingel kadus; Püha Franciscus nägi, et tema kehasse oli ilmunud viis haava: käed ja jalad olid augustatud ja verd valatud, nii et ka külg oli lahti ja välja tulnud veri leotas tuunika ja puusad. Alandlikkusest oleks püha tahtnud suurt kingitust varjata, kuid kuna see oli võimatu, pöördus ta tagasi Jumala tahte juurde. Haavad jäid avatuks veel kaheks aastaks, st surmani. Pärast Püha Franciscust said teised häbimärgi. Nende hulgas on P. Pio Pietrelcina'st, Cappuccino.

Stigmata toob suurt valu; ometi on nad jumalikkuse väga eriline kingitus. Valu on Jumala kingitus, sest koos sellega olete maailmast rohkem eemal, olete sunnitud palvega pöörduma Issanda poole, te aitate pattude eest, meelitate armu nii enda kui ka teiste jaoks ja teenite teenete eest Paradiis. Pühakud oskasid kannatusi hinnata. Õnne neile!