Darshanad: sissejuhatus hindu filosoofiasse

Darshanad on filosoofiakoolid, mis põhinevad Vedadel. Need on osa hindude kuuest pühakirjast, ülejäänud viis on šrutis, Smritis, Itihasa, Purana ja Agamas. Kui esimesed neli on intuitiivsed ning viies inspireerivad ja emotsionaalsed, siis Darshanad on hindu kirjutiste intellektuaalsed osad. Darshana kirjandus on oma olemuselt filosoofiline ja mõeldud vaimukuse, mõistmise ja intellektiga teadlastele. Kui Itihasad, Puranad ja Agamad on mõeldud masside jaoks ja meeldivad südamele, siis Darshanad pöörduvad intellekti poole.

Kuidas klassifitseeritakse hindu filosoofiat?
Hindu filosoofial on kuus jaotust - Shad-Darsana - kuus Darshanat ehk asjade nägemise viisi, mida tavaliselt nimetatakse kuueks süsteemiks või mõttekooliks. Filosoofia kuus jaotust on tõe tõestamise vahendid. Iga kool on Vedade erinevaid osi omamoodi tõlgendanud, omastanud ja omavahel sidunud. Igal süsteemil on oma Sutrakara ehk ainus suur tark, kes on süstematiseerinud kooli õpetused ja pannud need lühikestesse aforismidesse ehk Sutratesse.

Mis on kuus hindu filosoofiasüsteemi?
Erinevad mõttekoolid on erinevad teed, mis viivad samale eesmärgile. Kuus süsteemi on:

Nyaya: Salvei Gautama mõtles välja Nyaya ehk India loogilise süsteemi põhimõtted. Nyayat peetakse kõigi filosoofiliste uurimiste eelduseks.
Vaiseshika: Vaiseshika on Nyaya täiend. Tark Kanada komponeeris Vaiseshika Sutra.
Sankhya: salvei Kapila rajas Sankhya süsteemi.
Jooga: Jooga on Sankhya täiendus. Sage Patanjali süstematiseeris joogakooli ja koostas joogasuutrad.
Mimamsa: Suure targa Vyasa jünger Salve Jaimini koostas Mimamsa kooli sutrad, mis põhinevad Vedade rituaalsetel osadel.
Vedanta: Vedanta on Sankhya võimendus ja teostus. Salvei Badarayana koostas Vedanta-Sutra või Brahma-Sutra, mis selgitas Upanišadide õpetusi.

Mis on daršanade eesmärk?
Kõigi kuue Darshanade eesmärk on teadmatuse ning selle valu ja kannatuste tagajärgede eemaldamine ning vabaduse, täiuslikkuse ja igavese õndsuse saavutamine üksiku hinge või Jivatmani ühendamisest Kõrgeima Hingega. o Paramatman. Nyaya nimetab Mithya Jnanat teadmatuseks või valeteadmisteks. Sankhya määratleb seda kui Avivekat või tõelise ja ebareaalse mittediskrimineerimist. Vedanta nimetab seda Avidjaks või teadmatuseks. Iga filosoofia eesmärk on teadmatuse või Jnana abil teadmatus välja juurida ja saavutada igavene õnn.

Milline on kuue süsteemi vastastikune seos
Sankaracharya perioodil õitsesid kõik kuus filosoofiakooli. Kuus kooli jagunevad kolme rühma:

Nyaya ja Vaiseshika
Sankhya ja jooga
Mimamsa ja Vedanta
Nyaya ja Vaiseshika: Nyaya ja Vaiseshika esitavad kogemuste maailma analüüsi. Nyaya ja Vaiseshika uurimusest õpitakse kasutama oma intellekti vigade avastamiseks ja maailma materiaalse põhiseaduse tundmaõppimiseks. Nad korraldavad kõik maailma asjad kindlatesse tüüpidesse või kategooriatesse või Padarthasse. Nad selgitavad, kuidas Jumal aatomite ja molekulidega kogu selle materiaalse maailma lõi, ja näitavad teed kõige kõrgema - Jumala - teadmiseni.

Sankhya ja jooga: Sankhya uurimise kaudu saab mõista evolutsiooni kulgu. Psühholoogia isaks peetud suure targa Kapila postuleeritud Sankhya annab põhjaliku ülevaate hindu psühholoogiast. Jooga õppimine ja praktiseerimine annab meele ja meelte enesekontrolli ning meisterlikkuse tunde. Joogafilosoofia tegeleb meditatsiooni ja Vrittise ehk mõttelainete juhtimisega ning näitab võimalusi meele ja meelte distsiplineerimiseks. See aitab kasvatada meele keskendumist ja keskendumist ning siseneda üliteadvusseisundisse, mida nimetatakse Nirvikalpa Samadhiks.

Mimamsa ja Vedanta: Mimamsa koosneb kahest osast: "Purva-Mimamsa" käsitleb Vedade Karma-Kandat, mis tegeleb tegevusega, ja "Uttara-Mimamsa" Jnana-Kandat, mis käsitleb teadmisi. Viimane on tuntud ka kui "Vedanta-Darshana" ja moodustab hinduismi nurgakivi. Vedanta filosoofia selgitab üksikasjalikult Brahmani või igavese olendi olemust ja näitab, et individuaalne hing on sisuliselt identne kõrgeima minaga. See pakub meetodeid Avidya või teadmatuse loori eemaldamiseks ja õndsuse ookeani ehk Brahmani sulandumiseks. Vedanta praktiseerimisega võib jõuda vaimsuse tippu või jumaliku au ja ühtsuse Kõrgeima Olendiga.

Mis on India filosoofia kõige rahuldust pakkuvam süsteem?
Vedanta on kõige rahuldustpakkuvam filosoofiline süsteem ja on Upanišadidest välja arenenud ja asendanud kõik teised koolkonnad. Vedanta sõnul on peamine eneseteostus ehk Jnana ning rituaal ja kummardamine on pelgalt tarvikud. Karma võib viia taevasse, kuid see ei saa hävitada sünni ja surma tsüklit ega tuua igavest õnne ja surematust.