Fr Luigi Maria Epicoco kommentaar evangeeliumi kohta: Mk 7, 1–13

Kui meil õnnestuks hetkeks mitte lugeda evangeeliumi moralistlikul viisil, suudaksime ehk intuitsiooni mõista tänases loos peituva tohutu õppetunni: „Siis kogunesid variserid ja mõned Jeruusalemmast pärit kirjatundjad tema ümber. Olles näinud, et mõned tema jüngrid sõid toitu ebapuhta, see tähendab pesemata kätega (...), küsisid need variserid ja kirjatundjad temalt: "Miks teie jüngrid ei käitu iidsete inimeste traditsiooni järgi, vaid võtavad toitu määrdunud kätega? ? "".

On vältimatu kohe asuda Jeesuse poolele, lugedes selle käitumisviisi kohta, kuid enne kirjatundjate ja variseride vastu kahjuliku antipaatia tekitamist peaksime mõistma, et see, mida Jeesus neile ette heidab, pole kirjatundjad ja variserid, vaid kiusatus saada religioosne lähenemine ainult usule. Kui ma räägin "puhtalt religioossest lähenemisviisist", siis pean silmas kõigile inimestele omaseid omadusi, milles psühholoogilisi elemente sümboliseeritakse ja väljendatakse rituaalsete ja sakraalsete, täpselt religioossete keelte kaudu. Kuid usk ei lange täpselt kokku religiooniga. Usk on suurem kui religioon ja religioossus.

Teisisõnu ei toimi see psühholoogiliste konfliktide, mida me endas kanname, haldamiseks, nagu seda teeb puhtalt religioosne lähenemisviis, vaid see on otsustav kohtumine inimesega jumala, mitte lihtsalt moraali või õpetusega. Selge ebamugavustunne, mida need kirjatundjad ja variserid kogevad, tuleneb suhtest mustuse, ebapuhtusega. Nende jaoks saab see pühaks puhastuseks, mis on seotud määrdunud kätega, kuid nad arvavad, et saavad seda tüüpi harjutuste abil välja suretada kõik jäätmed, mis inimesel tema südames kogunevad. Tegelikult on käsi kergem pesta kui teisendada. Jeesus tahab neile täpselt seda öelda: religioossust pole vaja, kui see on viis usu, st mis on oluline, kogemiseks. See on lihtsalt silmakirjalikkuse vorm, mis on varjatud pühaks. AUTOR: Don Luigi Maria Epicoco