Patt: kui kõrgeim hüve lükatakse tagasi

Kui kõrgeim hüve lükatakse tagasi

Giorgio La Pira ütles naljaga pooleks ajakirjanikele (kellest mõned olid talle halba ajakirjandust avaldanud): «Ühel teist on raske taevasse pääseda, kui poleks pikemat peatust Puhastustules peatunud. Mitte põrgus. Põrgu on olemas, ma olen selles kindel, aga ma usun, et see on meestest tühi." La Pira optimismi jagas ka valitud kardinal Hans Urs von Balthasar, kes suri paar päeva enne lilla kättesaamist. Sellel arvamusel olen ma nende arvamusel, kes arvavad teisiti. Teoloog Antonio Rudoni, kes on spetsialiseerunud eshatoloogilistele küsimustele, kvalifitseerib selle arvamuse kui "antipedagoogiline, teoloogiliselt põhjendamatu ja isegi riskantne". Teine autoriteetne teoloog Bernhard Hàring kirjutab: «Mulle ei tundu, et see lootus [et põrgu on tühi] või isegi see usk on õige või võimalik, arvestades Pühakirja väga selgeid sõnu. Issand on mehi mitu korda hoiatanud, tuletades neile meelde, et nad võivad kaotada igavese pääste ja langeda lõputusse karistusse.

Vaadates realistlikult praegust maailma, tundub nii palju hea kõrval, et kurjus võidab. Pattu mitmel kujul enam sellisena ei tunnistata: tagasilükkamine ja mäss Jumala vastu, ülbe isekus, dekaloogivastased harjumused, mida peetakse normaalseteks, tavalisteks asjadeks. Moraalihäired saavad tsiviilõiguse patrooniks. Kuritegevus nõuab seadust.

Fatimas – seda nime tuntakse ka mittekristlikus maailmas – tõi Püha Neitsi selle sajandi meestele sobiva sõnumi, mis kokkuvõttes on tungiv üleskutse mõelda ülima tegelikkuse üle, et inimesed end päästaksid, pöörduge, palvetage, ärge tehke enam pattu. Kolmandas neist ilmutustest andis Päästja Ema nägemuse põrgust kolme nägija silme all. Seejärel lisas ta: "Te olete näinud põrgut, kuhu lähevad patuste hinged."

Ilmumisel, mis toimus pühapäeval 19. augustil 1917, lisas ilmutus: "Olge ettevaatlik, et paljud hinged põrgusse satuksid, sest pole kedagi, kes end ohverdaks ja nende eest palvetaks."

Jeesus ja apostlid ütlesid selgelt patustele inimestele hukkamõistu.

Kõik, kes soovivad leida Uuest Testamendist piiblitekste põrgu olemasolu, igaviku ja karistuste kohta, vaadake neid tsitaate: Matteuse 3,12; 5,22; 8,12; 10,28; 13,50; 18,8; 22,13 õhtul; 23,33; 25,30.41; Mark 9,43-47; Luuka 3,17; 13,28; 16,2325; 2Tessalooniklastele 1,8-9; Roomlastele 6,21-23; Galaatlastele 6,8; Filiplastele 3,19; Heebrealastele 10,27; 2Peetrus 2,4-8; Juuda 6-7; Ilmutuse 14,10; 18,7; 19,20; 20,10.14; 21,8. Kiriku magisteeriumi dokumentidest tsiteerin vaid põgusat lõiku Usuõpetuse kongregatsiooni kirjast (17. mai 1979): «Kirik usub, et patust ootab igavesti karistus, kes jääb nägemisest ilma. Jumalast, kuna ta usub selle karistuse tagajärgedesse kogu oma olemusele.

Jumala sõna ei luba kahtlusi ega vaja kinnitust. Ajalugu võiks umbusklikele inimestele midagi öelda, kui ta esitab teatud erakordseid fakte, mida ei saa eitada ega seletada kummaliste loodusnähtustena.