Aeg, mille pühendada Jumalale, et olla hea kristlane

Aeg on kõige kallim asi, mis meil on, kuid harva mõistame seda ... Me käitume igaveste olenditena (ja tegelikult me ​​ka oleme), kuid sellise mõtteviisi probleem seisneb selles, et inimene peab end siin maal igaveseks. Aega peetakse sageli abstraktseks mõisteks, nagu poleks seda olnudki. Kristlase puhul ei saa see nii olla. Peame nägema ja elama oma aega siin maa peal palverännakuna, teekonnana meie omast erineva ajamõõtme poole, kus kelladel pole käsi. Meie, kristlased, oleme maailmas, aga mitte maailmas.

Nüüd ei saa me oma elu unarusse jätta, kuid peame teadma, et meil on vaimsed kohustused Jumala, oma hinge ja ümbritsevate ees. Sageli teeme tähelepanekuid seoses meie põlvkonna, möödunud aegade ja tulevikuväljavaadetega. Sündmuste järjestuse kontrollimisega ei saa me jätta nägemata Jumala Sõna välja kuulutatud aja märke ega arvestada sellega, et Jeesuse sõnad: 2 aeg on täis ja Jumala riik on lähedal ”.

Sageli on meil aega paljude asjade jaoks, kuid mitte Jumala jaoks. Mitu korda ütleme laiskusest: "Mul pole aega?!". Tõsi on see, et me kasutame oma aega halvasti, kuigi tegelikult peaks olema vaja õppida, kuidas seda õigesti kasutada, vaid peame paika panema prioriteedid. Nii saame Jumalale õige aja pühendades oma elust maksimumi võtta, kalli kingituse, mille Jumal on andnud. Me ei tohi lubada, et elu erinevad tegevused takistaksid või takistaksid meie vaimset kasvu. Jeesus peab olema ja on kristlase prioriteet. Jumal ütleb meile: "Otsige kõigepealt Jumala Kuningriiki ja tema õigust ning kõik muu on teie juurde jõudnud."