Põrgu: vahendid, mida peame vältima igavestest leekidest

TÄHENDUSED, MIS MEIL PEAVAD PÕÕRGU LÕPPEMATA

Vajadus püsida

Mida soovitada neile, kes juba järgivad Jumala seadust? Visadust heas! Ei piisa sellest, kui olete asunud Issanda radadele, vaid on vaja jätkata kogu elu. Jeesus ütleb: "Kes püsib lõpuni, see päästetakse" (Mk 13, 13).

Paljud, kuni nad on lapsed, elavad kristlikult, kuid kui nooruse kuumad kired on tunda, astuvad nad patu teele. Kui kurb oli Sauli, Saalomoni, Tertulliani ja teiste toredate tegelaste lõpp!

Püsivus on palve vili, sest peamiselt palve kaudu saab hing vajalikku abi kuradirünnakutele vastupanu osutamiseks. Oma raamatus „Palvetamise suurepärastest vahenditest” kirjutab Saint Alphonsus: „Kes palvetab, see on päästetud, kes ei palveta, on neetud”. Kes ei palveta, isegi ilma et kurat teda tõukaks ... ta läheb põrgu oma jalgadega!

Soovitatav on järgmine palve, mille Püha Alphonsus pani oma mõtisklustesse põrgu üle:

„Mu isand, vaata, su jalge ees on see, kes on vähe arvestanud sinu armu ja karistustega. Vaene mind, kui sina, mu Jeesus, ei halastanud minu peale! Mitu aastat olen olnud selles põlevas kuristikus, kus põleb juba nii palju minusuguseid! Oo, mu Lunastaja, kuidas me ei saaks sellest mõeldes armastusest põleda? Kuidas suudan teid tulevikus uuesti solvata? Ärgu see kunagi, mu Jeesus, las ma pigem suren. Kuni olete alustanud, viige oma töö lõpule minus. Las see aeg, mille annate mulle, kulutab kõik teie peale. Kuidas neetud soov neil võiks olla üks päev või isegi tund ajast, mille te mulle annate! Mida ma sellega peale hakkan? Kas ma kulutan seda jätkuvalt asjadele, mis teid jälestavad? Ei, mu Jeesus, ära luba seda selle Vere kasuks, mis on mind seni takistanud põrgusse sattumast. Ja sina, mu kuninganna ja ema, Maarja, palvetad Jeesust minu eest ja saad mulle visaduse ande. Aamen. "

MADONNA ABI

Tõeline pühendumus Jumalaema vastu on visaduse pant, sest taeva ja maa kuninganna teeb kõik endast oleneva tagamaks, et tema pühendunud pole igaveseks kadunud.

Rosaariumi igapäevane retsiteerimine võib olla kõigile kallis!

Suur maalikunstnik, kes kujutab igavese lause väljaandmisel jumalikku kohtunikku, maalis hinge, mis on nüüd neetude lähedal, mitte kaugel leekidest, kuid selle roosikrantsi külge klammerduva hinge päästab Madonna. Kui võimas on roosikrantsi ettelugemine!

1917. aastal ilmus Püha Püha Neitsi Fatimale kolmel lapsel; kui ta oma käed avas, tuiskas valguskiir, mis tundus tungivat maa sisse. Seejärel nägid lapsed Madonna jalamil nagu suurt tulemeri ja sinna sisse sukeldudes mustanahalisi deemoneid ja inimkujulisi hingi nagu läbipaistvaid tuppe, mis leekidest ülespoole lohistades langesid nagu sädemed suurtes tulekahjudes, vahel meeleheitel hüüded, mis õudust tekitasid.

Selles vaatepildis tõstsid nägijad abi palumiseks oma silmad Jumalaema poole ja Neitsi lisas: „See on kurat, kuhu jõuavad vaeste patuste hinged. Lugege roosikrantsi ja lisage igale postitusele: "Mu Jeesus, anna meile andeks meie patud, päästa meid põrgu tulest ja vii kõik hinged taevasse, eriti need, kes vajavad kõige rohkem sinu halastust:".

Kui kõnekas on Jumalaema südamlik kutse!

TAHE NÕRKUS

Mõte põrgust on eriti kasulik neile, kes lonkavad kristliku elu praktikas ja on väga nõrgad. Nad langevad kergesti surmapattu, tõusevad mõneks päevaks püsti ja siis ... lähevad tagasi pattu. Ma olen jumala päev ja teine ​​kuradi päev. Need vennad mäletavad Jeesuse sõnu: "Ükski sulane ei saa teenida kahte isandat" Lk 16, 13. Tavaliselt on ebapuhas pahe see, mis seda inimeste kategooriat türanniseerib; nad ei tea, kuidas pilku kontrollida, neil pole jõudu domineerida südame kiindumuste üle ega loobuda keelatud meelelahutusest. Need, kes nii elavad, elavad põrgu äärel. Mis siis, kui Jumal katkestab elu, kui hing on patus?

"Loodame, et seda õnnetust minuga ei juhtu," ütleb keegi. Ka teised ütlesid nii ... aga siis said nad halvasti otsa.

Teine arvab: "Ma panen hea tahte peale kuu, aasta pärast või siis, kui olen vana." Kuid kas olete homses kindel? Kas te ei näe, kui äkksurmad on tõusuteel?

Keegi teine ​​üritab ennast petta: "Veidi enne surma parandan kõik". Kuid kuidas loodate, et Jumal kasutab teie halastust teie surivoodil pärast seda, kui ta on kogu elu oma halastust kuritarvitanud? Ja mis siis, kui jätate võimaluse kasutamata?

Neile, kes mõtlevad niimoodi ja elavad tõsises põrgusse langemise ohus, on lisaks ülestunnistuse ja armulauasakramentide külastamisele soovitatav ...

1) Jälgige pärast ülestunnistamist hoolikalt, et mitte teha esimest rasket viga. Kui kukud ... tõuse kohe üles, pöördudes uuesti pihtimise poole. Kui te seda ei tee, kukute kergesti teist korda, kolmandat korda ... ja kes teab veel kui palju!

2) Põgeneda järgmistel raske patu juhtumitel. Issand ütleb: "Kes armastab ohtu, see kaob sinna" (Sir 3:25). Nõrk tahe langeb ohu korral kergesti.

3) Mõelge kiusatustes: "Kas tasub hetkeks naudingu nimel riskida terve igaviku kannatustega? Saatan on see, kes ahvatleb mind Jumala käest ära kiskuma ja põrgusse viima. Ma ei taha tema lõksu langeda! ”

MEDITATSIOON ON VAJALIK

Kõigile on kasulik mediteerida, maailm läheb valesti, sest ta ei mediteeri, see ei kajasta enam!

Head peret külastades kohtasin elavat vana naist, rahulik ja selge peaga vaatamata üle üheksakümne aasta vanusele.

Isa, - ütles ta mulle - kui kuulate ustavate ülestunnistusi, soovitage neil iga päev veidi mediteerida. Mäletan, et noorena kutsus pihtimus mind üles leidma iga päev mõtlemisaega. "

Ma vastasin: "Nendel aegadel on juba raske veenda neid peol missale minema, mitte töötama, mitte vanduma jne ...". Ometi, kui õige see vanaproua oli! Kui te ei kasuta head harjumust iga päev pisut järele mõelda, kaotate elu mõtte silmist, soov sügava suhte Issandaga kustub ja selle puudumisel ei saa te midagi või peaaegu midagi head teha ja mitte leiad põhjuse ja jõu, et halba vältida. Kes mediteerib usinalt, on peaaegu võimatu, et ta elab Jumala häbisse ja et ta satub põrgusse.

PÕRGAMÕTE ON VÕIMAS KANG

Põrgu mõte tekitab pühakuid.

Miljonid märtrid, kes peavad Jeesuse jaoks valima naudingu, rikkuse, au ... ja surma vahel, on Issanda sõnu silmas pidades eelistanud pigem elu kaotamist kui põrgusse minekut: "Mis kasu on inimesest võidu saamiseks kui ta siis hinge kaotab? " (vrd Mt 16:26).

Suuremeelsete hingede hordid lahkuvad oma perekonnast ja kodumaalt, et tuua evangeeliumi valgus kaugetes maades asuvatele usklikele. Nii toimides on neil igavene pääsemine paremini kindel.

Kui paljud religioossed loobuvad ka elu seaduslikest naudingutest ja lasevad end tappa, et hõlpsamini paradiisis igavesse ellu jõuda!

Ja kui palju mehi ja naisi on abielus või mitte, isegi paljude ohverdustega, pidage kinni Jumala käskudest ja tegutsege apostolatsiooni ja heategevuse nimel!

Kes toetab kõiki neid inimesi truuduses ja helduses, mis pole kindlasti kerge? See on mõte, et Jumala üle mõistetakse kohut ja taevaga premeeritakse või neid karistatakse igavese põrguga.

Ja kui palju kangelaslikkuse näiteid leiame Kiriku ajaloost! Kaksteistkümneaastane tüdruk, Santa Maria Goretti, lasi end pigem tappa kui solvata Jumalat ja ennast hukka mõista. Ta üritas oma vägistajat ja mõrvarit peatada, öeldes talle: "Ei, Aleksander, kui sa seda teed, siis sa lähed kuradile!"

Püha Thomas More, Inglismaa suur kantsler, oma naisele, kes kutsus teda alla andma kuninga käsule, kirjutades alla kiriku vastusele, vastas: "Mis on kakskümmend, kolmkümmend või nelikümmend aastat mugavat elu võrreldes "kurat?". Ta ei kirjutanud alla ja mõisteti surma. Täna on püha.

VAES GAUDENT!

Maises elus elavad head ja halvad koos, kuna nisu ja umbrohi on samal põllul, kuid maailma lõpus jaguneb inimkond kaheks, päästetute ja neetud. Jumalik kohtunik kinnitab seejärel pidulikult igaühele määratud karistuse vahetult pärast surma.

Pisikese ettekujutuse abil proovime ette kujutada kurja hinge ilmumist Jumala ette, kes tunneb hukkamõistva lause langemist tema peale. Kiiresti hinnatakse seda.

Rõõmsameelne elu ... meelte vabadus ... patune meelelahutus ... täielik või peaaegu täielik ükskõiksus Jumala suhtes ... igavese elu ja eriti põrgu pilkamine ... Sähvatuslikult lõikab surm oma eksistentsi lõime, kui ta seda kõige vähem ootab.

Maise elu sidemetest vabanenud hing leiab end kohe kohtunik Kristuse ees ja mõistab täielikult, et teda on elu jooksul petetud ...

- Noh, on veel üks elu!...Kui rumal ma olin! Kui ma saaksin tagasi minna ja mineviku heastada!...

- Anna mulle aru, oh mu olend, mida sa elus oled teinud. - Aga ma ei teadnud, et pean alluma moraaliseadusele.

- Mina, teie Looja ja kõrgeim seadusandja, küsin teilt: mida olete minu käskudega teinud?

- Olin veendunud, et muud elu pole või et igal juhul pääsevad kõik.

- Kui kõik lõppeks surmaga, oleksin mina, teie jumal, teinud endast asjata mehe ja surnud ristil!

- Jah, ma olen sellest kuulnud, kuid ma pole sellele kaalu andnud; minu jaoks oli see pealiskaudne uudis.

- Kas ma ei andnud sulle mõistust, et mind tunda ja armastada? Aga sa eelistasid elada nagu loomad... peata. Miks te ei jäljendanud minu heade jüngrite käitumist? Miks sa mind maa peal olles ei armastanud? Olete kulutanud selle aja, mille olen teile andnud naudingute otsimiseks... Miks te pole kunagi mõelnud põrgule? Kui sa oleksid seda teinud, oleksid sa mind austanud ja teeninud, kui mitte armastusest, siis hirmust!

- Niisiis, kas minu jaoks on põrgu? ...

- Jah, ja igavesti. Isegi rikas mees, kellest ma teile evangeeliumis rääkisin, ei uskunud põrgusse... ometi sattus ta sinna. Sulle sama saatus!… Mine, neetud hing, igavesse tulle!

Hetke pärast on hing kuristiku põhjas, samal ajal kui tema surnukeha on endiselt soe ja matuseid valmistatakse ... „Kurat mind! Hetke rõõmuks, mis on välguna kadunud, pean põlema selles tules, kaugel Jumalast, igavesti! Kui ma poleks neid ohtlikke sõprussuhteid kasvatanud ... Kui oleksin rohkem palvetanud, kui oleksin sakramente sagedamini vastu võtnud ..., ei oleks ma selles äärmise piinamise kohas! Neetud naudingud! Neetud kaubad! Olen tallanud õigluse ja heategevuse, et saada rikkust ... Nüüd naudivad teised seda ja ma pean siin maksma terve igaviku. Käitusin hullumeelselt!

Lootsin end päästa, kuid mul polnud aega armu juurde tagasi pöörduda. See oli minu viga. Teadsin, et mind oleks võinud neetud olla, kuid eelistasin edasi patustada. Needus langeb sellele, kes mulle esimese skandaali andis. Kui saaksin ellu tagasi tulla ... kuidas mu käitumine muutuks! "

Sõnad ... sõnad ... sõnad ... Nüüd on liiga hilja ... !!!

Põrgu on surmatu surm, lõputu lõpp.

(Püha Gregorius Suur)