Kui Padre Pio tähistas jõule, ilmus laps Jeesus

Saint Padre Pio armastas jõule. Lapsest peale on ta pidanud spetsiaalset pühendumist beebi Jeesusele.
Kaputšini preestri Fr. Joseph Mary Elder: „Oma kodus Pietrelcinas valmistas ta ise jõulusündmuse ette. Sageli hakkas ta sellega tegelema juba oktoobris. Sõprade seltsis pere lambaid karjatades otsis ta savi, mida saaks kasutada karjaste, lammaste ja maagide väikeste kujude modelleerimiseks. Ta hoolitses Jeesuslapse loomise eest eriti hoolikalt, ehitades ja ehitades teda pidevalt edasi, kuni ta tundis, et tal on see õige. "

See pühendumus püsis tal kogu elu. Kirjas oma vaimsele tütrele kirjutas ta: „Kui Püha Noveen algab Jeesuslapse auks, tundus, et mu vaim on uuestisündinud. Tundsin, et mu süda on liiga väike, et võtta vastu kõik meie taevased õnnistused. "

Eriti kesköine missa oli rõõmustav pidustus Padre Pio jaoks, kes tähistas seda igal aastal, veetes mitu tundi hoolikalt Püha Missa tähistamiseks. Tema hing tõsteti Jumala juurde suure rõõmuga, rõõmuga, mida teised lihtsalt nägid.

Pealegi rääkisid tunnistajad, kuidas nad näeksid Padre Pio Jeesuslapset hoidmas. See polnud portselanist kuju, vaid Jeesuslaps ise imelises nägemuses.

Renzo Allegri räägib järgmise loo.

Missat oodates lugesime roosikrantsi. Padre Pio palvetas koos meiega. Järsku nägin valguse auras Jeesuslapset tema süles ilmumas. Padre Pio tehti ümber, tema silmad olid suunatud helendavale lapsele süles, nägu muutis hämmastunud naeratus. Kui nägemus kadus, taipas Padre Pio sellest, kuidas ma teda vaatasin, et ta oli kõike näinud. Kuid ta pöördus minu poole ja käskis mul mitte kellelegi seda öelda.

Sarnase loo räägib Fr. Raffaele da Sant'Elia, kes elas aastaid Padre Pio kõrval.

Olin püsti tõusnud, et minna kirikusse 1924. aasta kesköisele missale. Koridor oli tohutu ja pime ning ainus tuli oli väikese õlilambi leek. Läbi varju nägin, et ka Padre Pio suundub kiriku poole. Ta oli oma toast lahkunud ja jõudis aeglaselt koridori poole. Sain aru, et see oli mähitud valgusribasse. Vaatasin paremini ja nägin, et tal oli süles Jeesuslaps. Seisin seal, kinnistunult, oma toa lävel ja kukkusin põlvili. Padre Pio möödus, kõik põlesid. Ta polnud isegi märganud, et sa seal olid.

Need üleloomulikud sündmused toovad esile Padre Pio sügava ja kestva armastuse Jumala vastu. Tema armastust iseloomustas veelgi lihtsus ja alandlikkus, avatud südamega vastu võtta kõik taevased asjad, mida Jumal tänas talle plaaninud olla.

Olgem ka meie oma südant avanud, et jõulupühal Jeesuslaps vastu võtta ja lasta Jumala mõistetamatul armastusel kristlikust rõõmust üle saada.