Kas Piibel on tõde Jeesuse Kristuse kohta usaldusväärne?

2008. aasta üks huvitavamaid lugusid hõlmas Šveitsi Genfi lähedal asuvat CERNi laborit. Kolmapäeval, 10. septembril 2008 aktiveerisid teadlased kaheksa miljardi dollari suuruse katse Large Hadron Collider, mille eesmärk oli näha, mis juhtub, kui prootonid põrkuvad üksteisele uskumatult suure kiirusega. "Nüüd võime oodata," ütles projektijuht, "uude ajastusse, kus mõistetakse universumi päritolu ja arengut." Kristlased saavad ja peaksid olema sellisest uurimisest vaimustuses. Meie teadmised tegelikkusest ei piirdu aga sellega, mida teadus suudab tõestada.

Kristlased usuvad, et Jumal on rääkinud (mis eeldab ilmselgelt Jumalat, kes suudab rääkida!). Nagu apostel Paulus kirjutas Timoteosele: "Kogu Pühakiri on inspireeritud Jumalast ja on kasulik õpetamisel, noomimisel, parandamisel ja õigemeelsuse koolitamisel, nii et Jumala mees oleks täielikult varustatud iga hea tööga." (2. Tim. 3:16). Kui see tekst ei vasta tõele - kui Pühakiri pole Jumala inspireeritud -, on evangeelium, kirik ja kristlus ise vaid suits ja peeglid - miraaž, mis kaob lähemal uurimisel. Usaldus Piibli kui Jumala sõna vastu on kristluse jaoks hädavajalik.

Kristlik maailmavaade eeldab ja nõuab inspireeritud sõna: Piibel. Piibel on Jumala ilmutus, "Jumala eneseavaldus, mille kaudu ta teeb teatavaks tõe enda, oma eesmärkide, plaanide ja tahte kohta, mida muidu teada ei saaks". Mõelge, kuidas teie suhe kellegi teisega drastiliselt muutub, kui teine ​​on valmis end avama - juhuslikust tuttavast saab lähedane sõber. Samamoodi põhineb meie suhe Jumalaga põhimõttel, mille Jumal on otsustanud meile ilmutada.

See kõik kõlab hästi, kuid miks võiks keegi uskuda, et Piibli öeldu vastab tõele? Kas usk piiblitekstide ajaloolisusse pole sarnane usuga, et Zeus valitses Olümpose mäelt? See on oluline küsimus, mis väärib "kristlase" nime kandjate selget vastust. Miks me usume Piiblisse? Põhjuseid on palju. Siin on kaks.

Esiteks peaksime Piiblit uskuma, sest Kristus uskus Piiblit.

See arutluskäik võib kõlada käänuliselt või ringikujuliselt. See ei ole. Nagu väitis Briti teoloog John Wenham, on kristlus juurdunud ennekõike usku inimesesse: „Siiani on kristlased, kes ei teadnud Piibli staatust, sattunud nõiaringi: kõik rahuldavad Piibli õpetused peavad olema põhineb Piibli õpetusel, kuid Piibli õpetus ise on kahtlane. Väljapääs dilemmast on tõdeda, et usk piiblisse tuleb usust Kristusesse, mitte vastupidi. Teisisõnu põhineb usaldus Piibli vastu usaldusel Kristuse vastu. Kas Kristus on see, mida ta ütles olevat olnud? Kas ta on lihtsalt suurepärane mees või on ta Issand? Piibel ei pruugi teile tõestada, et Jeesus Kristus on Issand, kuid Kristuse isand kinnitab teile, et Piibel on Jumala sõna. Seda seetõttu, et Kristus rääkis regulaarselt Vana Testamendi autoriteedist (vt Markuse 9). autoriteet tema õpetussõnale: "Ma ütlen teile" (vt Matteuse 5). Jeesus isegi õpetas, et tema jüngrite õpetusel oleks jumalik autoriteet (vt Johannese 14:26). Kui Jeesus Kristus on usaldusväärne, tuleks usaldada ka tema sõnu Piibli autoriteedi kohta. Kristus on usaldusväärne ja usaldusväärne Jumala Sõnas, nii et me peaksime seda tegema. Ilma usuta Kristusesse ei saa te uskuda, et Piibel on Jumala eneseavaldus. Uskudes Kristusesse ei saa te uskuda, et Piibel on Jumala Sõna.

Teiseks, me peaksime Piiblit uskuma, sest see seletab täpselt ja muudab meie elu jõuliselt.

Kuidas see meie elu selgitab? Piiblis on mõistetav üldine süütunne, üleüldine lootuseiha, häbi tegelikkus, usu olemasolu ja eneseohverdamine. Sellised kategooriad on Piiblis suured ja ilmnevad meie elus erinevatel tasanditel. Ja head ja halba? Mõni võib küll proovida oma olemasolu eitada, kuid Piibel selgitab paremini seda, mida me kõik kogeme: hea olemasolu (täiusliku ja püha Jumala peegeldus) ja kurjuse olemasolu (langenud ja rikutud loodu eeldatavad tulemused) .

Mõelge ka sellele, kuidas Piibel meie elu võimsalt muudab. Filosoof Paul Helm kirjutas: "Jumalat [ja Tema Sõna] testitakse Teda kuulates ja talle kuuletudes ning leides, et Ta on sama hea kui Tema Sõna." Meie elust saab Piibli usaldusväärsuse test. Kristlase elu peaks olema tõend Piibli tõepärasusest. Psalmist kutsus meid üles „maitsma ja nägema, et ISSAND on hea; õnnistatud on mees, kes varjub tema juurde ”(Laul 34: 8). Kui kogeme Jumalat, siis varjume Temasse, osutuvad Tema sõnad usaldusväärseks standardiks. Nagu iidsetel aegadel olnud laevakapten, kes tugines oma kaardile, et teda lõplikku sihtkohta viia, usaldab kristlane Jumala Sõna kui eksimatut teejuhti, sest kristlane näeb, kuhu see ta on viinud. Don Carson tõi samasuguse seisukoha, kui kirjeldas seda, mis tema sõbra esmakordselt piiblisse meelitas: "Tema esimest tõmmet Piibli ja Kristuse vastu ergutas osaliselt intellektuaalne uudishimu, kuid eriti vaimse uudishimu kristlaste õpilaste elu, keda ta tundis. Sool polnud oma maitset kaotanud, valgus paistis endiselt. Muutunud elu on tõelise Sõna tõestus.

Kui see on tõsi, siis mida peaksime tegema? Esiteks: kiida Jumalat: ta ei vaikinud. Jumalal polnud kohustust rääkida; ometi tegi. Ta tuli vaikusest ja andis endast teada. Asjaolu, et mõned sooviksid, et Jumal ilmutaks end erinevalt või rohkem, ei muuda tõsiasja, et Jumal ilmutas ennast oma äranägemise järgi. Teiseks, kuna Jumal on rääkinud, peaksime püüdma teda tunda noore naise taga ajava noormehe kirega. See noormees tahab teda rohkem ja paremini tundma õppida. Ta tahab, et sa räägiksid, ja kui ta seda teeb, sukeldub ta igasse sõnasse. Me peaksime soovima tunda Jumalat sarnase, noorusliku, isegi kirgliku innuga. Lugege Piiblit, õppige Jumalat tundma. On uus aasta, seega kaaluge sellise piibli lugemise ajakava järgimist nagu M'Cheyne'i igapäevane lugemiskalender. See viib teid kaks korda läbi Uue Testamendi ja Psalmid ning üks kord kogu Vana Testamendi. Lõpuks otsige tõendeid Piibli tõepärasuse kohta oma elus. Ära tee vigu; Piibli tõde ei sõltu sinust. Kuid teie elu tõestab Pühakirja usaldusväärsust. Kui teie päev jäädvustataks, kas keegi oleks enam-vähem veendunud Pühakirja tõesuses? Korintose kristlased olid Pauluse kiituskiri. Kui inimesed mõtlesid, kas nad peaksid Paulust usaldama, pidid nad lihtsalt vaatama inimesi, keda Paulus teenis. Nende elu tõestas Pauluse sõnade õigsust. Sama kehtib ka meie kohta. Me peaksime olema Piibli kiituskiri (2. Kor. 14:26). Selleks on vaja meie elu siiralt (ja võib-olla ka valusalt) uurida. Võime avastada viise, kuidas me ignoreerime Jumala Sõna. Kristlase elu, olgu see siiski ebatäiuslik, peaks peegeldama täpselt vastupidist. Oma elu uurides peaksime leidma veenvaid tõendeid selle kohta, et Jumal on rääkinud ja Tema Sõna on tõsi.