Pühendumine jumalikule halastusele surma äärmisel tunnil
26. Viimasel surmatunnil. — Jumala halastus jõuab patuseni mitmel korral viimasel tunnil erilisel ja salapärasel viisil. Väliselt tundub, et nüüd on kõik kadunud, kuid see pole nii. Hing, mida valgustab võimsa viimse armu kiire, võib viimasel hetkel pöörduda Jumala poole sellise armastuse jõuga, et saab hetkega temalt pattude andeksandmise ja karistuste andeksandmise. Väliselt ei näe me aga märki meeleparandusest ega kahetsusest, sest surev inimene ei reageeri enam nähtavalt. Kui läbimõõtmatu on Jumala halastus! Aga, õudus! On isegi hingi, kes vabatahtlikult ja teadlikult lükkavad põlgusega tagasi isegi äärmise armu!
Olgu seega öeldud, et isegi täielikus piinades asetab jumalik halastus selle selguse hetke sügavale hinge, mille kaudu hing, kui ta soovib, leiab võimaluse tema juurde tagasi pöörduda. Siiski juhtub, et leidub nii sisemise karastusega hingi, et nad valivad teadlikult põrgu, muutes asjatuks mitte ainult nende eest Jumala poole esitatud palved, vaid isegi tühistades Jumala enda pingutused.
27. Igavikust ei piisa, et sind tänada. -Oo lõpmatu halastuse Jumal, kes sa tahtsid saata meile oma ainusündinud oma halastuse ületamatuks tõendiks, ava oma aarded patustele, et nad saaksid sinu halastusest ammutada mitte ainult sinu andestust, vaid ka pühadust selle laiusega. nad on võimelised. Piiramatu headuse isa, ma soovin, et kõik südamed pöörduksid usaldusega sinu halastuse poole. Kui seda poleks, ei saaks teie ees kellelegi andeks. Kui avaldate meile selle saladuse, ei piisa teid tänamiseks igavikust.
28. Minu usaldus. — Kui mu inimloomust tabab hirm, ärkab minus otsekohe usaldus lõputu halastuse vastu. Selle ees annab kõik järele, nagu annab järele öö vari päikesekiirte ilmumisel. Sinu headuse kindlus, Jeesus, veenab mind vaatama isegi surmale julgelt silma. Ma tean, et minuga ei juhtu midagi ilma jumaliku halastuseta. Ma tähistan seda kogu oma elu ja oma surma ajal, oma ülestõusmisel ja igavikus. Jeesus, iga päev sukeldub mu hing Sinu halastuse kiirtesse: ma ei tea hetke, mil see ei mõjuks minule. Sinu halastus on mu elu juhtlõng. Mu hing tulvil, Issand, sinu headusest.
29. Hingelill. — Halastus on suurim jumalikest täiuslikkusest: kõik, mis mind ümbritseb, kuulutab seda. Halastus on hingede elu, Jumala alandlikkus nende suhtes on ammendamatu. Oo, mõistmatu jumal, kui suur on sinu halastus! Inglid ja inimesed on selle sisikonnast välja tulnud ning see ületab nende mõistmisvõime. Jumal on armastus ja halastus on tema tegu. Halastus on armastuse lill. Kuhu ma oma pilku pööran, kõik kõneleb mulle halastusest, isegi õiglus, sest ka õiglus võrdub armastusest.
30. Kui palju õnne põleb mu südames! — Iga hing usaldagu Issanda halastust: ta ei keela seda kunagi kellelegi. Taevas ja maa võivad kokku variseda enne, kui Jumala halastus otsa saab. Kui palju õnne põleb mu südames, mõeldes sinu arusaamatule headusele, oh mu Jeesus! Ma tahan tuua teieni kõik need, kes on pattu langenud, et nad kohtuksid teie halastusega ja ülendaksid seda igavesti.