Medjugorje Jumalaema rääkis islamist, päästest ja religioonidest

20. mai 1982
Maa peal jagunevad teid, aga te olete kõik mu lapsed. Moslemid, õigeusklikud, katoliiklased, te kõik olete minu poja ja minu ees võrdsed. Te olete kõik mu lapsed! See ei tähenda, et kõik usundid oleksid Jumala ees võrdsed, kuid mehed seda teevad. Päästmiseks ei piisa siiski kuulumisest katoliku kirikusse: tuleb austada Jumala tahet.Isegi mittekatoliiklased on Jumala näo järgi loodud olendid, kellele on määratud ühel päeval päästa, kui nad elavad õigesti järgides oma südametunnistuse häält. Päästmist pakutakse kõigile ilma eranditeta. Ainult need, kes hülgavad Jumala tahtlikult, on neetud, kellele on antud vähe, kellele palutakse vähe. Kellele on palju antud, palutakse palju. Ainult Jumal määrab oma lõpmatus õigluses iga inimese vastutuse määra ja teeb lõpliku otsuse.
Mõned lõigud Piiblist, mis aitavad meil sellest sõnumist aru saada.
Jesaja 12,1-6
Sel päeval ütled: „Tänan teid, Issand; sa olid minu peale vihane, kuid su viha vaibus ja sa lohutasid mind. Vaata, Jumal on minu pääste; Ma usaldan, ma ei karda kunagi, sest minu tugevus ja laul on Issand; ta oli minu pääste. Te tõmbate rõõmsalt vett päästeallikatest. " Sel päeval ütled: „Kiida Issandat, hüüd tema nime! avaldades rahvaste seas oma imesid, kuulutage, et tema nimi on ülev. Laulge Issandale hümni, sest ta on teinud suuri asju, seda teatakse kogu maailmas. Siioni elanikud rõõmsameelsed ja rõõmsad hüüded, sest Iisraeli Püha on teie keskel suur ”.
Laul 17
Koorimeistrile. Taaveti, Issanda sulase, kes adresseeris selle laulu sõnad Issandale, kui Issand vabastas ta kõigi oma vaenlaste väest ja Sauli käest. Ta ütles:
Ma armastan sind, Issand, mu tugevus, Issand, mu kalju, kindlus, vabastaja; mu jumal, mu kalju, kust ma peavarju leian; minu kilp ja põrm, minu võimas pääste. Kutsun Issandat, väärt kiitust ja mind päästetakse vaenlaste eest. Surmalained ümbritsesid mind, tormavad torrentid raputasid mind; allilma paelad ümbritsesid mind juba, surelikud varitsused hoidsid juba mind. Oma hädas kutsusin Issandat, ahastuses hüüdsin oma Jumalat: tema templist kuulas ta mu häält, mu hüüd tuli talle kõrva. Maa raputas ja raputas; mägede vundament rappus, need raputasid, sest ta oli nördinud. Tema ninasõõrmetest tõusis suits, suust õlitas tulekahju, temast tekkisid põlevad söed. Ta laskus taeva alla ja laskus tumedasse süngusse jalge alla. Ta sõitis keerubiga ja lendas, hõljudes tuule tiibadele. Ta mähkis end pimedusse, nagu loori, tumedad veed ja paksud pilved katsid teda. Selle kiirguse ees hajusid pilved rahe ja kuumade söedega. Issand tuiskas taevast, Kõigekõrgem tegi oma hääle kuuldavaks: rahe ja kuumad söed. Ta viskas äike ja hajutas neid, lõi välguga elektrilöögi ja võitis. Siis ilmus mere põhi, avastati maailma alustalad, teie ähvarduseks, Issand, teie viha aegumiseks. Ta sirutas käe ülalt ja võttis mind, tõstis mind suurtest vetest, vabastas mind võimsatest vaenlastest, nendest, kes mind vihkasid ja olid minust tugevamad. Nad ründasid mind hukatuse päeval, kuid Issand oli minu tugi; ta viis mu välja, vabastas mind, sest ta armastab mind. Issand kohtleb mind minu õigluse kohaselt, maksab mulle tagasi minu käte süütuse järgi; kuna ma olen Issanda teid valvanud, ei ole ma oma Jumalast empiiriliselt hüljanud. Tema kohtuotsused on kõik enne mind, ma ei ole tema seadust minu juurest tagasi lükanud; kuid terve olen olnud temaga koos ja kaitsnud end süütunde eest. Issand teeb mind oma õigluse järgi, süütuse järgi, mis ta silme ees on. Hea mehega on sul hea kogu mehega, kes sa oled lahutamatu, puhta mehega, kes sa oled puhas, perverssega oled nutikas. Sest te säästate alandlike inimesi, kuid langetate uhketel silmi. Sina, issand, oled mu lambi ees hele; mu jumal valgustab mu pimedust. Koos teiega ma stardin vastu auastmeid, koos Jumalaga ronin üle seinte. Jumala tee on sirge, Issanda sõna proovitakse tulega; ta on kilp neile, kes temas varju leiavad. Tõepoolest, kes on Jumal, kui mitte Issand? Või kes on kalju, kui mitte meie Jumal? Jumal, kes riietas mind jõuliselt ja tegi mu tee terveks; see andis mulle tagantpoolt paindlikkust, kõrgustel pani see mind kindlalt seisma; ta treenis mu käsi lahinguks, mu käsi pronksist vibu sirutama. Sa andsid mulle oma päästekilbi, parem käsi toetas mind, su headus pani mind kasvama. Sa sillutasid teed minu sammudele, mu jalad pole kõõrdunud. Ma jälitasin oma vaenlasi ja liitusin nendega, ma ei tulnud tagasi, ilma et oleksin neid hävitanud. Ma lõin neid ja nad ei tõusnud üles, nad kukkusid mu jalge alla. Sa riietasid mind sõja eest ja lasid vastased minu alla. Näitasite vaenlastele oma selga, hajutasite neid, kes mind vihkasid. Nad karjusid ja keegi ei päästnud neid Issanda poole, kuid ei vastanud. Nagu tolm tuules puistasin ma neid laiali, trampisin nagu muda tänavatel. Te olete mind mässude eest inimeste eest põgenenud, asetanud mind rahvaste eesotsas. Inimesed, keda ma ei tundnud, teenisid mind; mind kuuldes kuulasid nad mind kohe, võõrad otsisid mu poole, kahvatud võõrad mehed ja värisesid oma peidikutest. Elagu Issand ja õnnistagu mu kalju, et mu pääste Jumal ülendataks! Jumal, sa annad mulle kättemaksu ja alistad rahvastele mu ikke, põgenete raevunud vaenlaste eest, panite mind triumfeerima minu vastaste üle ja vabastama mind vägivaldsest inimesest. Selle eest, Issand, kiidan teid rahvaste seas ja laulan teie nimel rõõmuhümne.