Jumalaema proua Medjugorjes räägib teile, kuidas alati palvetada ka siis, kui olete hõivatud

25. veebruari 2008. aasta teade
Kallid lapsed, sellel armuajal kutsun teid uuesti palvele ja loobumisele. Olgu teie päev põimitud väikeste tulihingeliste palvetega kõigile neile, kes pole tundnud Jumala armastust.
Mõned lõigud Piiblist, mis aitavad meil sellest sõnumist aru saada.
Tobias 12,8-12
Hea asi on paastumine paastuga ja almust mõistmine õiglusega. Parem on vähe õiglusega kui rikkus ebaõiglusega. Parem on anda almust kui mitte kulda kõrvale panna. Kerjamine päästab surmast ja puhastab kõigest patust. Need, kes annavad almust, saavad pika elu. Need, kes teevad pattu ja ebaõiglust, on nende elu vaenlased. Ma tahan teile näidata kogu tõde, ilma midagi varjamata: ma olen teile juba õpetanud, et kuninga saladust on hea varjata, samal ajal kui Jumala tegusid on au kuulutada. Teadke seepärast, et kui teie ja Sara palvetasite, esitleksin ma seda tunnistage oma palvet enne Issanda au. Nii et isegi siis, kui surnu matsid.
Õpetussõnad 15,25-33
Issand rebib uhke maja maha ja muudab lese piirid kindlaks. Kurjad mõtted on Issandale kurjakuulutavad, kuid heatahtlikke sõnu hinnatakse. Kes on ahne ebaausate tulude eest, häirib tema kodu; aga kes kingitusi ei salli, see jääb elama. Õigete mõistus mediteerib enne vastamist, õelate suu väljendab õelust. Issand on õeltest kaugel, kuid ta kuulab õigete palveid. Helendav pilk rõõmustab südant; õnnelikud uudised elustavad luid. Kõrv, mis kuulab tervitavat noomimist, saab oma kodu tarkade keskele. Kes parandusest keeldub, põlgab iseennast, see, kes noomimist kuulab, omandab mõistuse. Jumala kartus on tarkusekool, au ees on alandlikkus.