Palve koputab, paast saab, halastus saab

On kolm asja, kolm, vennad, mille jaoks usk on kindel, pühendumus püsib, voorus jääb: palve, paast, halastus. Mida palve koputab, saab paast, halastus saab. Need kolm asja, palve, paast, halastus, on üks ja nad saavad üksteiselt elu.
Paast on palve hing ja halastus paastu elu. Keegi ei jaga neid, sest neid ei saa lahutada. Kellel on ainult üks või kellel pole kõiki kolme koos, sellel pole midagi. Seega, kes palvetab, kiire. Kes paastub, halasta. Kes soovib, et teda küsitakse, kuulge ära need, kes temalt küsimuse esitavad. Kes tahab leida Jumala südame endale avatuks, ei tohiks sulgeda oma oma nende ees, kes teda paluvad.
Need, kes paastuvad, peaksid hästi aru saama, mida tähendab see, et teistel pole midagi süüa. Kuulake neid, kellel on nälg, kui soovite, et Jumal naudiks nende paastu. Olge kaastundlikud, need, kes loodavad kaastundele. Kes armu palub, see teostage. Kes tahab, et talle kingitust antakse, avage teistele käsi. Halb taotleja on see, kes eitab teistelt seda, mida ta ise nõuab.
Oo mees, ole iseenda jaoks halastuse reegel. Nii nagu soovite halastust teile näidata, kasutate seda ka teistele. Halastuse laius, mida soovite endale, on see teistele. Pakkuge teistele sama valmis halastust, mida soovite iseendale.
Seetõttu olgu palve, paast ja halastus meie jaoks üks vahendav jõud Jumalaga, olgu need meie jaoks ühtseks kaitseks, üks palve kolme aspekti all.
Kui palju oleme põlgusega kaotanud, vallutagem paastuga. Me ohverdame oma hinge paastudes, sest pole midagi meelepärasemat, mida saaksime Jumalale pakkuda, nagu prohvet demonstreerib, öeldes: "Kahetsusväärne vaim on ohver Jumalale, murtud ja alandatud süda, sina, Jumal, ei põlga ära "(Ps 50, 19).
Oh mees, paku oma hing Jumalale ja paku paastu, et väeosa oleks puhas, ohver püha, ohver elus, jäägu see sulle ja antakse Jumalale. Kes seda Jumalale ei anna, seda ei vabandata, sest ta ei saa aidata, kui tal on endal pakkuda. Kuid et see kõik aktsepteeritakse, peab sellega kaasnema halastus. Paast ei tärka, kui seda halastusega ei kasteta. Paast kuivab, kui halastus kuivab. Mis on vihm maa jaoks, on halastus paastu järele. Kuigi ta pehmendab südant, puhastab liha, vabastab pahed, külvab voorusi, ei saa kiirem vilja, kui ta ei lase halastuse jõgedel voolata.
Oo, kes te paastute, teadke, et teie põld jääb kiireks, kui halastus püsib. Selle asemel naaseb see, mida olete halastanud, ohtralt teie lauta. Seepärast, oo mees, et sa ei peaks kaotama, kui tahad endale jätta, anna teistele ja siis kogud. Kingi endale, andes vaestele, sest mida sa teisele pärandanud oled, seda sul ei ole.