Pühadus: üks Jumala olulisemaid omadusi
Jumala pühadus on üks tema atribuute, mis toob monumentaalseid tagajärgi iga maapealse inimese jaoks.
Muistses heebrea keeles tähendas sõna "püha" (qodeish) tõlgitud sõna "eraldatud" või "eraldatud". Jumala absoluutne moraalne ja eetiline puhtus eristab teda kõigist teistest universumis olenditest.
Piibel ütleb: "Pole kedagi sellist püha nagu Issand." (1. Saamueli 2: 2, NIV)
Prohvet Jesaja nägi nägemust Jumalast, kus seeravid, tiivulised taevased olendid, kutsusid üksteist: "Püha, püha, püha on kõikvõimas Issand." (Jesaja 6: 3, NIV) "Püha" kasutamine kolm korda rõhutab Jumala ainulaadset pühadust, kuid mõned piibliteadlased usuvad, et iga kolmainsuse liikme jaoks on olemas "püha": Isa Jumal, Poeg ja Püha Vaim. Iga jumalikkuse inimene on pühadusega teistega võrdne.
Inimeste jaoks tähendab pühadus tavaliselt Jumala seaduste järgimist, kuid Jumala jaoks ei ole seadus väline: see on osa tema olemusest. Jumal on seadus. Ta ei suuda endaga vastuollu minna, sest moraalne headus on tema olemus.
Jumala pühadus on Piiblis korduv teema
Pühakirja ajal on Jumala pühadus korduv teema. Piiblikirjutajad tõmbavad terava kontrasti Issanda ja inimkonna iseloomu vahel. Jumala pühadus oli nii kõrge, et Vana Testamendi kirjutajad vältisid isegi jumala isikunime kasutamist, mille Jumal ilmutas Moosesele Siinai mäel põlevast põõsast.
Varased patriarhid Aabraham, Iisak ja Jaakob nimetasid Jumalat kui "El Shaddai", mis tähendab Kõigevägevamat. Kui Jumal ütles Moosesele, et tema nimi on "MINA OLEN KES MA OLEN", heebrea keeles tõlgituna YAHWEH, ilmutas ta teda kui loodut Olendit, Olemasolevat. Muistsed heebrealased pidasid seda nime nii pühaks, et seda ei hääldatud, vaid asendati sõna "Issand".
Kui Jumal andis Moosesele kümme käsku, keelas ta selgesõnaliselt Jumala nime lugupidamatu kasutamise.Rünnak Jumala nime vastu oli rünnak Jumala pühaduse vastu, tõsise põlguse küsimus.
Jumala pühaduse ignoreerimine on viinud surmavate tagajärgedeni. Aaroni pojad Nadab ja Abihu tegutsesid oma preesterkohustustes Jumala käskude vastaselt ja tapsid nad tulega. Palju aastaid hiljem, kui kuningas Taavet vankril lepingulaeka liigutas - vastuolus Jumala korraldustega -, kukkus see ümber, kui härjad komistasid ja Ussa nimeline mees seda stabiliseeris. Jumal tabas Uzsa kohe.
Jumala pühadus on pääsemise alus
Iroonilisel kombel põhines päästekava just sellel, mis eraldas Issandat inimkonnast: Jumala pühadusest - Iisraeli Vana Testamendi rahvas oli sadu aastaid seotud loomade ohverdamise süsteemiga, et lepitada omaenda. patud. See lahendus oli siiski ainult ajutine. Juba Aadama ajal oli Jumal lubanud rahvale Messiat.
Päästjat oli vaja kolmel põhjusel. Esiteks teadis Jumal, et inimesed ei saa kunagi oma käitumise või heade tegudega täita tema täiusliku pühaduse standardeid. Teiseks nõudis see inimkonna pattude eest võla tasumiseks laitmatut ohverdust. Ja kolmandaks, Jumal kasutaks Messiat pühaduse ülekandmiseks patustele meestele ja naistele.
Et rahuldada oma laitmatu ohverdamise vajadust, pidi Jumal ise saama sellest Päästjaks. Jeesus, Jumala Poeg, oli kehastunud inimeseks, sündinud naisest, kuid hoides oma pühadust, sest ta oli eostatud Püha Vaimu väe kaudu. See neitsi sünd takistas Aadama pattu Kristuse lapsele. Kui Jeesus suri ristil, sai see õigeks ohvriks, mida karistati inimkonna kõigi mineviku, oleviku ja tuleviku pattude eest.
Jumal Isa äratas Jeesuse surnuist üles näitamaks, et ta nõustub Kristuse täiusliku annetusega. Seega, tagamaks, et inimesed järgivad tema norme, omistab või omistab Jumal Kristuse pühaduse igale inimesele, kes võtab Jeesuse vastu Päästjana. See tasuta kingitus, mida nimetatakse armuks, õigustab või teeb pühaks iga Kristuse järgija. Jeesuse õigluse toomisega on neil seega õigus taevasse siseneda.
Kuid ükski neist poleks olnud võimalik ilma Jumala tohutu armastuseta, mis on veel üks tema täiuslikest omadustest. Armastusest arvas Jumal, et tasub maailma päästa. Armastus ise viis ta oma armastatud Poja ohverdama, rakendades seejärel Kristuse õigust lunastatud inimestele. Armastuse tõttu sai samast pühadusest, mis näis olevat ületamatu takistus, Jumala viis anda igavene elu kõigile, kes teda otsivad.