Medjugorje visionäär Vicka jutustab oma teekonnast Madonnaga järelkasvu

Isa Livio: Ütle mulle, kus sa olid ja mis kell oli.

Vicka: Olime Jakovi väikeses majas, kui Jumalaema tuli. Oli pärastlõuna, umbes 15,20. Jah, kell oli 15,20.

Isa Livio: Kas te ei oodanud Jumalaema ilmumist?

Vicka: Ei. Jakov ja mina, naastes Citlukist, läksime tema majja, kus oli tema ema (Märkus: Jakovi ema on nüüd surnud). Jakovi majas on magamistuba ja köök. Tema ema oli läinud meile midagi sööma tooma, sest me peame natuke hiljem kirikusse minema. Ootamise ajal hakkasime Jakoviga fotoalbumit vaatama. Järsku läks Jakov diivanilt maha juba enne mind ja ma taipasin, et Jumalaema oli juba saabunud. Ta ütles meile kohe: "Sina, Vicka, ja sina, Jakov, tule minuga taevast, puhastustule ja põrgut vaatama." Ütlesin endale: "Olgu, kui Jumalaema seda nii tahab." Jakov aga ütles Jumalaemale: “Sa too Vicka, sest nad on nii palju vendi. Ärge tooge mind, kes olen ainus laps." Ta ütles seda sellepärast, et ta ei tahtnud minna.

Isa Livio: Ilmselt arvas ta, et sa ei tule enam kunagi tagasi! (Märkus: Jakovi vastumeelsus oli ettenägelik, sest see muudab loo veelgi usutavamaks ja reaalsemaks).

Vicka: Jah, ta arvas, et me ei tule kunagi tagasi ja oleme igaveseks läinud. Vahepeal mõtlesin, et mitu tundi või mitu päeva see aega võtab ja mõtlesin, kas läheme üles või alla. Aga hetkega võttis Jumalaema minu paremast käest ja Jakovi vasakust käest ning katus avanes, et meid mööda lasta.

Isa Livio: Kas kõik on avanenud?

Vicka: Ei, kõik pole avanenud, vaid ainult see osa, mis oli vajalik, et saaksime läbida. Mõne hetke pärast jõudsime taevasse. Pardale astudes nägime allpool väikseid maju, mis olid väiksemad kui lennukilt vaadates.

Isa Livio: Aga kas sa vaatasid üles kasvatamise ajal maa peale?

Vicka: Kuna meid kasvatati, vaatasime alla.

Isa Livio: Ja mida sa nägid?

Vicka: Kõik väga väikesed, väiksemad kui lennukiga minnes. Vahepeal mõtlesin: "Kes teab, mitu tundi või mitu päeva selleks kulub!". Selle asemel jõudsime hetkega kohale. Ma nägin suurepärast ruumi….

Isa Livio: Kuulge, ma lugesin kuskilt, ma ei tea, kas see vastab tõele, et seal on uks, mille kõrval on üsna vanem inimene.

Vicka: Jah, jah. Olemas puidust uks.

Isa Livio: Suur või väike?

Vicka: Suurepärane. Jah, suurepärane.

Isa Livio: See on oluline. See tähendab, et siseneb palju inimesi. Kas uks oli avatud või suletud?

Vicka: See oli suletud, kuid Jumalaema avas selle ja me sisenesime sellesse.

Isa Livio: Ah, kuidas sa selle lahti tegid? Kas see avanes iseenesest?

Vicka: Üksi. Läksime ukse juurde, mis avanes iseenesest.

Isa Livio: Tundub, et saan aru, et Jumalaema on tõesti uks taevasse!

Vicka: Uksest paremal oli Püha Peetrus.

Isa Livio: Kuidas sa teadsid, et see on Püha Peetrus?

Vicka: Ma teadsin kohe, et see on tema. Võtmega, üsna väike, habemega, veidi jässakas, juustega. See jäi samaks.

Isa Livio: Kas ta seisis või istus?

Vicka: Seisab, seisab, ukse juures. Niipea kui sisenesime, läksime edasi, kõndides võib-olla kolm-neli meetrit. Me ei külastanud kogu taevast, kuid Jumalaema selgitas seda meile. Oleme näinud suurt ruumi, mis on ümbritsetud valgusega, mida siin maa peal ei eksisteeri. Oleme näinud inimesi, kes pole ei paksud ega kõhnad, vaid kõik ühesugused ja riietatud kolme värvi: hall, kollane ja punane. Inimesed kõnnivad, laulavad, palvetavad. Seal on ka mõned väikesed inglid, kes lendavad. Jumalaema ütles meile: "Vaata, kui õnnelikud ja rahulolevad on inimesed, kes siin taevas on." See on rõõm, mida ei saa kirjeldada ja mida siin maa peal ei eksisteeri.

Isa Livio: Jumalaema on pannud teid mõistma taeva olemust, mis on õnn, mis ei lõpe kunagi. "Taevas on rõõm," ütles ta ühes oma sõnumis. Seejärel näitas ta teile täiuslikke inimesi ja ilma ühegi füüsilise veata, et saaksime mõista, et kui toimub surnute ülestõusmine, on meil hiilguse ihu nagu ülestõusnud Jeesusel. Aga ma tahaks teada, millist kleiti nad kandsid. Tuunikad?

Vicka: Jah, mõned tuunikad.

Isa Livio: Kas nad ulatusid kuni jalgadeni või olid nad lühikesed?

Vicka: Nad olid pikad ja läksid lõpuni.

Isa Livio: Mis värvi olid tuunikad?

Vicka: Hall, kollane ja punane.

Isa Livio: Kas teie arvates on neil värvidel tähendus?

Vicka: Jumalaema ei selgitanud seda meile. Millal Ta tahab, seletab Jumalaema, kuid tol hetkel ta meile ei selgitanud, miks neil kolme erinevat värvi tuunikad on.

Isa Livio: Millised on inglid?

Vicka: Inglid on nagu väikesed lapsed.

Isa Livio: Kas neil on terve keha või ainult pea nagu barokkkunstis?

Vicka: Neil on kogu keha.

Isa Livio: Kas nad kannavad ka tuunikaid?

Vicka: Jah, aga need on lühikesed.

Isa Livio: Kas sa näed siis jalgu?

Vicka: Jah, sest neil pole pikki tuunikaid.

Isa Livio: Kas neil on väikesed tiivad?

Vicka: Jah, neil on tiivad ja nad lendavad inimeste kohal, kes on taevas.

Isa Livio: Kunagi rääkis Jumalaema abordist. Ta ütles, et see on raske patt ja need, kes selle hankivad, peavad selle eest vastutama. Lapsed seevastu ei ole selles süüdi ja on nagu väikesed inglid taevas. Kas teie arvates on Väikesed taevainglid need aborteeritud lapsed?

Vicka: Jumalaema ei öelnud, et väikesed inglid taevas on abordi lapsed. Ta ütles, et abort on suur patt ja vastavad need inimesed, kes seda tegid, mitte lapsed.

Isa Livio: Kas sa käisid siis puhastustules?

Vicka: Jah, pärast seda läksime Purgatooriumisse.

Isa Livio: Kas olete kaugele jõudnud?

Vicka: Ei, puhastustule on lähedal.

Isa Livio: Kas Jumalaema tõi teid?

Vicka: Jah, käest kinni hoides.

Isa Livio: Kas ta pani sind kõndima või lendama?

Vicka: Ei, ei, see pani meid lendama.

Isa Livio: Ma saan aru. Jumalaema on viinud teid taevast puhastustule, hoides teid käest kinni.

Vicka: Purgatoorium on ka suurepärane ruum. Puhastustules aga ei näe inimesi, vaid nähakse ainult suurt udu ja tunneb ...

Isa Livio: Mida sa tunned?

Vicka: Tundub, et inimesed kannatavad. Teate, seal on müra...

Isa Livio: Saatsin just ajakirjandusse oma raamatu: “Miks ma usun Medjugorjesse”, kus kirjutan, et puhastustules tunneksid nad pisaraid, karjeid, lööke… Kas see on õige? Ka minul oli raskusi õigete itaaliakeelsete sõnade leidmisega, et anda palveränduritele aimu sellest, mida te horvaadi keeles räägite.

Vicka: Ei saa öelda, et kuulete lööke või isegi seda, et kuulete nuttu. Inimesi seal ei näe. See pole nagu taevas.

Isa Livio: Mida sa siis tunned?

Vicka: Sa tunned, et nad kannatavad. See on teist laadi kannatus. Kuulda on hääli ja ka müra, nagu keegi lööks ennast ...

Isa Livio: Kas nad kaklevad üksteisega?

Vicka: See on selline tunne, aga ma ei näinud seda. Isa Livio, on raske seletada midagi, mida sa ei näe. Üks asi on kuulda ja teine ​​asi on näha. Taevas näete, et nad kõnnivad, laulavad, palvetavad ja seetõttu saate sellest täpselt teada anda. Puhastustules näeb ainult suurt udu. Inimesed, kes seal on, ootavad meie palveid, et saaksime võimalikult kiiresti taevasse minna.

Isa Livio: Kes ütles, et nad ootavad meie palveid?

Vicka: Jumalaema ütles, et inimesed, kes on puhastustules, ootavad meie palveid, et saaksime võimalikult kiiresti taevasse minna.

Isa Livio: Kuule, Vicka: taeva valgust võib tõlgendada kui jumalikku kohalolu, millesse on sukeldunud inimesed, kes satuvad sellesse õndsuse paika. Mida tähendab teie arvates puhastustule udu?

Vicka: Minu jaoks on udu kindlasti lootuse märk. Nad kannatavad, kuid neil on kindel lootus, et nad pääsevad taevasse.

Isa Livio: Mulle tundub, et Jumalaema nõuab meie palveid puhastustules elavate hingede eest.

Vicka: Jah, Jumalaema ütleb, et nad vajavad meie palveid, et kõigepealt taevasse minna.

Isa Livio: Siis võivad meie palved lühendada puhastustule.

Vicka: Kui me rohkem palvetame, lähevad nad kõigepealt taevasse.

Isa Livio: Räägi meile nüüd põrgust.

Vicka: Jah. Me nägime enne suurt tulekahju.

Isa Livio: Eemaldage uudishimu: kas teil oli palav?

Vicka: Jah.Me olime piisavalt lähedal ja meie ees oli tuli.

Isa Livio: Ma saan aru. Teisest küljest räägib Jeesus "igavesest tulest".

Vicka: Tead, me käisime seal Jumalaemaga. Meie jaoks oli see teistmoodi. Sain aru?

Isa Livio: Jah, muidugi! Muidugi! Te olite selle kohutava draama pealtvaatajad, mitte näitlejad.

Vicka: Nägime inimesi, kes enne tulle sisenemist ...

Isa Livio: Vabandage, aga kas tulekahju oli suur või väike?

Vicka: Suurepärane. See oli suur tulekahju. Oleme näinud inimesi, kes on enne tulle sisenemist normaalsed; siis, kui nad tulle kukuvad, muutuvad nad jõledateks loomadeks. Seal on palju needusi ja inimesi, kes karjuvad ja karjuvad.

Isa Livio: See inimeste muutumine kohutavateks loomadeks tähendab minu jaoks Jumalavastase vihkamise leekides põlevate neetud inimeste perverssust. Võtke ära veel üks uudishimu: kas neil koletisteks loomadeks muudetud inimestel on ka sarved?

Vicka: Mida? Sarved?

Isa Livio: Need, kellel on kuradid.

Vicka: Jah, jah. See on nagu see, kui näed inimest, näiteks blondi tüdrukut, kes on enne tulle sisenemist normaalne. Aga kui ta laskub tulle ja siis uuesti üles, muutub see metsaliseks, nagu poleks ta kunagi olnud inimene.

Isa Livio: Marija rääkis meile Raadio Maria intervjuus, et kui Jumalaema näitas teile ilmumise ajal põrgut ilma teid teispoolsusesse viimata, olid sellel blondil tüdrukul tulest välja tulles ka sarved ja saba. . Kas tõesti?

Vicka: Jah, kindlasti.

Isa Livio: See, et loomadeks muudetud inimestel on ka minu jaoks sarved ja sabad, tähendab, et nad on muutunud deemoniteks.

Vicka: Jah, see on väga deemonlik olemisviis. See on muutus, mis toimub kiiresti. Enne tulle alla sukeldumist on nad normaalsed ja tagasi tulles muutuvad.

Jumalaema ütles meile: „Need inimesed, kes on siin põrgus, läksid sinna oma tahtega, sest nad tahtsid sinna minna. Need inimesed, kes siin maa peal lähevad Jumala vastu, hakkavad juba põrgus elama ja alles siis jätkavad.

Isa Livio: Kas Jumalaema ütles seda?

Vicka: Jah, jah, ta ütles seda ise.

Isa Livio: Kas Jumalaema ütles siis, kui mitte just nende sõnadega, vaid seda kontseptsiooni väljendades, et kes tahab põrgusse minna, läheb kangekaelselt Jumala vastu lõpuni?

Vicka: Kes tahab sinna minna, muidugi. Kes on Jumala tahte vastu, see läheb, kes tahab, läheb. Jumal ei saada kedagi. Meil kõigil on võimalus end päästa.

Isa Livio: Jumal ei saada kedagi põrgusse: kas Jumalaema ütles nii või sina ütled nii?

Vicka: Jumal ei saada. Jumalaema ütles, et Jumal ei saada kedagi. Meie oleme need, kes tahavad sinna minna, omal valikul.

Isa Livio: Jumalaema ütles, et Jumal ei saada kedagi.

Vicka: Jah, ta ütles, et jumal ei saada kedagi.

Isa Livio: Olen kuskilt kuulnud või lugenud, et Jumalaema ütles, et põrgu hingede eest ei tohi palvetada.

Vicka: Põrgu inimestele, ei. Jumalaema ütles, et me ei palveta nende eest, kes on põrgus, vaid ainult nende eest, kes on puhastustules.

Isa Livio: Teisest küljest ei taha põrgu neetud meie palveid.

Vicka: Nad ei taha neid ja need on kasutud.
Allikas: Raadio Maria direktori Livio intervjuust võetud lugu