Puuetega poisi kiri
Kallid sõbrad, ma tahan kirjutada selle kirja, et rääkida teile puudega poisi elust, sellest, mis me tegelikult oleme ja mida te ei tea.
Paljud teist, kui teeme žeste, ütleme paar sõna või naeratame, olete meie tegemistega rahul. Muidugi olete kõik keskendunud meie kehaehitusele, puudele ja kui teeme selle ületamiseks mõnikord midagi muud, olete rahul sellega, kuidas reageerime. Sa näed, et meie keha on hoopis tugevus, midagi salapärast, jumalikku. Nagu näete elus materiaalseid asju, olete keskendunud sellele, mida me näitame.
Meil on patuta hing, meie ümber on inglid, kes räägivad meiega, kiirgame jumalikku valgust, mida saavad pilgutada vaid need, kes armastavad ja usuvad. Kui vaatate meie kehalisi nõrkusi, näen ma teie vaimseid. Te olete ateistid, õnnetud, materialistlikud ja hoolimata sellest, et teil on kõike, mida alati iga päev otsite. Mul on vähe, pole midagi, aga ma olen õnnelik, ma armastan, ma usun Jumalasse ja tänu minule, minu kannatustele, paljud teist patus päästetakse igavestest valudest. Selle asemel, et vaadata meie keha, vaadake teie hingi, selle asemel, et märgata meie füüsilisi puudusi, andke tunnistust teie pattudest.
Kallid sõbrad, kirjutan selle kirja selleks, et saaksite mõista, et me pole sündinud õnnetult ega juhuslikult, kuid ka meil, puuetega lastel, on siin maailmas jumalik missioon. Hea Issand annab meile kehas puudujääke, et edastada teile hinge näiteid. Ärge vaadake seda, mis on meis halba, vaid võtke eeskuju meie naeratustest, hingest, palvetest, hoolivusest Jumalas, aususest, rahust.
Siis võin teile öelda, et viimasel elupäeval, kui meie haige keha satub siia maailma, ütlen teile, et inglid astuvad alla selleks, et võtta meie hinge, taevas kostab trompetit ja meloodiat hiilguseks, Jeesus avab tema käed ja ootavad meid Taeva ukse ees, Taevapühad moodustavad koori paremale ja vasakule, samal ajal kui meie hing võidukalt ületab kogu taeva. Kallis sõber, kui sa maa peal nägid mu kehas kurjust, näen nüüd siit, et sinu hinges on kuri. Näen nüüd meest, kes liigub, kõnnib, räägib kehas, kuid hingepuudega.
Kallid sõbrad, kirjutasin teile selle kirja, et öelda teile, et me pole õnnetud ega teistsugused, kuid Jumal on meile andnud teise ülesande kui teie. Kui te meie keha tervendate, anname teie hingele jõudu, eeskuju ja pääste. Me ei ole erinevad, oleme sarnased, aitame üksteist ja viime koos ellu Jumala plaani selles maailmas.
Kirjutas Paolo Tescione
Pühendatud Annale, kes täna, 25. detsembril lahkub sellest maailmast Taevasse
