7. juuli meditatsioon "Kahetsusväärne vaim on ohver jumalale"

Kahetsusväärne vaim on ohverdus Jumalale

Taavet tunnistas: "Ma tunnistan oma süüd" (Ps 50: 5). Kui ma tunnistan, siis andestad. Me ei eelda üldse, et oleme täiuslikud ja et meie elu on patuta. Kiidetakse käitumist, mis ei unusta andeksandmise vajadust. Lootusetud mehed, mida vähem nad oma pattude eest hoolitsevad, seda enam tegelevad nad teistega. Tegelikult otsivad nad mitte seda, mida parandada, vaid seda, mida süüdistada. Ja kuna nad ei saa end vabandada, on nad valmis teisi süüdistama. See pole viis, kuidas paluda ja paluda Jumalalt andestust, mida meile õpetas psalmist, kui ta hüüatas: "Ma tunnistan oma süüd, mu patt on alati minu ees" (Ps 50: 5). Ta ei pööranud tähelepanu teiste pattudele. Ta tsiteeris ennast, ta ei näidanud endaga üles hellust, vaid kaevas ja tungis üha sügavamale iseendasse. Ta ei halastanud ennast ja palvetas seetõttu andestust, kuid ilma eelduseta.
Kas soovite olla lepitatud Jumalaga? Mõistke, mida teete iseendaga, et Jumal saaks teiega leppida. Pöörake tähelepanu sellele, mida lugesite samast psalmist: "Teile ei meeldi ohverdamine ja kui ma annan põletusohvreid, siis te ei võta neid vastu" (Ps 50, 18). Nii et jääte ohverdamata? Kas teil pole midagi pakkuda? Ilma pakkumiseta ei saa te Jumalat rahustada? Mis sa ütlesid? "Teile ei meeldi ohverdamine ja kui ma annan põletusohvreid, siis te ei võta neid vastu" (Ps 50:18). Jätkake, kuulake ja palvetage: "Kahetsusväärne vaim on ohverdamine Jumalale, süda murtud ja alandatud, jumal, te ei põlga" (Ps 50:19). Pärast pakkumise tagasilükkamist leidsite, mida pakkuda. Tegelikult pakkusite muistsete inimeste seas karja ohvreid ja neid kutsuti ohverdusteks. "Teile ei meeldi ohverdamine": te ei võta enam vastu neid varasemaid ohverdusi, vaid otsite ohverdust.
Psalmist ütleb: "Kui ma annan põletusohvreid, siis te ei võta neid vastu." Kuna teile ei meeldi põletatud annetused, jääte ohverdamata? Ära kunagi ole. "Kahetsusväärne vaim on ohverdamine Jumalale, murtud ja alandatud süda, jumal, sa ei põlga" (Ps 50:19). Sul on asi ohverdada. Ärge minge karja otsima, ärge ettevalmistage paate, et minna kaugeimatesse piirkondadesse, kust tuua parfüüme. Otsige oma südamest seda, mis Jumalale meelepärane on. Kas sa kardad, et ta hukkub, sest ta on purustatud? Psalmi suust leiate selle väljendi: "Looge minusse, Jumal, puhas süda" (Ps 50:12). Niisiis tuleb puhas süda hävitada, et puhas saaks luua.
Patustades peame kahetsema enda pärast, sest pattude pärast on meil Jumalast kahju. Ja kuna me leiame, et me pole patuta, siis püüame vähemalt selles olla Jumalaga sarnased: tunneme kahetsust selle pärast, mis jumalat pahandab. Mingil moel olete ühinenud Jumala tahtele, sest teil on kahju sellest, mida teie Looja vihkab.