Tänane meditatsioon: võitlesin hea võitlusega

Paolo viibis vanglas justkui taevas ning sai peksmisi ja vigastusi rohkem kui need, kes võistlustel auhinda saavad: ta armastas valu mitte vähem kui auhindu, sest hindas samu valusid kui autasusid; seetõttu nimetas ta neid ka jumalikuks armuks. Kuid ole ettevaatlik, mis mõttes ta seda ütles. Muidugi oli see tasu kehast lahti ja Kristusega koos olemise eest (vrd Fil 1,23:XNUMX), samas kui kehasse jäämine oli pidev võitlus; Kristuse pärast lükkas ta aga võitluse edasi andmise edasi - mida ta pidas veelgi vajalikumaks.
Kristusest eraldumine tähendas tema jaoks võitlust ja valu, tegelikult palju enamat kui võitlust ja valu. Kristusega koos olemine oli ainus tasu kõige muu eest. Kristuse armastuse tõttu eelistas Paulus esimest asja teisele.
Kindlasti võib keegi siin väita, et Paulus uskus kõiki neid tegevusi Kristuse armastuse suhtes leebeks. Muidugi tunnistan ka seda, sest need asjad, mis meie jaoks on kurbuse allikad, olid tema jaoks selle asemel suure naudingu allikad. Aga miks ma mäletan ohtusid ja mured? Sest ta oli väga vaevatud ja sel põhjusel ütles ta: "Kes on nõrk, et ka mina pole?" Kes saab skandaali, mis mind ei huvita? " (2Kr 11,29:XNUMX).
Nüüd, palun, me mitte ainult ei imetle, vaid ka jäljendame seda suurepärast vooruse näidet. Ainult nii saame tegelikult selle triumfides osaleda.
Kui keegi on üllatunud, sest me rääkisime niimoodi, et kõigil, kellel on Pauluse teeneid, on ka samad hüved, saab ta kuulata sama
Apostel, kes ütleb: «Võitlesin head võitlust, lõpetasin võistluse, hoidsin usku. Nüüd on mul ainult õigluse kroon, mille Issand, õiglane kohus, mulle sel päeval annab, ja mitte ainult mulle, vaid ka kõigile neile, kes ootavad tema ilmumist armastusega "(2Tm 4,7-8). Näete selgelt, kuidas ta kutsub kõiki osalema samas hiilguses.
Nüüd, kui kõigile jagatakse ühte ja sama hiilguse krooni, püüdkem kõik tõotatud kaupade vääriliseks.
Samuti ei tohi me temas arvestada ainult vooruste suurejoonelisuse ja alaväärsusega ning tema hinge tugeva ja otsustava tujukusega, mille eest ta oli ära teeninud nii suure hiilguse, vaid ka looduse ühislikkusega, milleks ta on nagu meie kõik. Sel moel tunduvad isegi väga rasked asjad meile kerged ja kerged ning kanname selle lühikese aja jooksul seda hävimatut ja surematut krooni meie Issanda Jeesuse Kristuse armu ja halastuse kaudu, kellele kuulsuse ja väe kuulub nüüd ja alati, sajandite jooksul. Aamen.