Tänane meditatsioon: heategevuse ülimuslikkus

Miks, vennad, miks me maa peal ei taha eriti vastastikuse päästmise võimalusi otsida ja kas me ei anna vastastikust abi seal, kus näeme seda kõige vajalikumana, kandes üksteise koormat vennalikult? Apostel ütleb meile seda meelde tuletades: "Kandke üksteise koormaid, nii et täidate Kristuse seadust" (Gal 6, 2). Ja mujal: kandke üksteisega armastust (vrd Ef 4, 2). See on kahtlemata Kristuse seadus.
Mis on minu vennas mingil põhjusel - või vajaduse või keha nõrkuse või tavade kerguse tõttu - näen, et ma ei saa end parandada, miks ma ei saaks seda kannatlikult kanda? Miks ma ei hoolitse selle eest armastusega, nagu on kirjutatud: Nende beebid kantakse käes ja neid põlvili hellitatakse? (vrd on 66, 12) Võib-olla sellepärast, et mul puudub see heategevus, mis kannataks kõige all, mis on kannatlik kandes ja healoomuline armastades Kristuse seaduse järgi! Oma kirega võttis ta meie pahed enda kanda ja kaastundega vaeva (vt salm 53: 4), armastades neid, keda ta tõi, ja tuues neid, keda ta armastas. Teisest küljest, see, kes kangekaelselt ründab oma abivajavat venda või kes õõnestab tema nõrkust, allutab end kahtlemata kuradi seadustele ja viib selle ellu. Kasutagem siis mõistmist ja vendluse harjutamist, võideldes nõrkusega ja kiusades ainult pahe.
Jumala jaoks on kõige vastuvõetavam käitumine, mis, kuigi vormilt ja stiililt erinev, järgib suure südamega Jumala armastust ja tema jaoks ligimese armastust.
Heategevus on ainus kriteerium, mille järgi tuleb kõik ära teha või teha ära, muuta või mitte muuta. See on põhimõte, mis peab suunama iga tegevuse ja selle eesmärgi, millele see suunatud peaks olema. Selle järgi tegutsedes või sellest inspireerituna ei saa miski jääda ja kõik on hästi.
See heategevus, see, kellele ilma selleta me ei saa meeldida, see, kelleta me ei saa midagi teha, kes elab ja valitseb, Jumal, sajandeid ilma lõputa, on seda meile väärt. Aamen.