Tänane meditatsioon: Kristuse kaks tulemist
Teatame, et Kristus tuleb. Tegelikult pole tema tulek ainulaadne, kuid on olemas teine, mis saab olema eelmise omaga võrreldes palju hiilgavam. Esimesel oli tegelikult kannatuse pitser, teisel on jumaliku kuninglikkuse kroon. Võib öelda, et peaaegu alati on meie Issandas Jeesuses Kristuses kõik sündmused kahesugused. Põlvkond on kahesugune, üks Isa Jumalalt enne aega ja teine, inimese sünd, neitsist aja täiuses.
Ajaloos on ka kaks laskumist. Esmakordselt tuli see pimedal ja vaiksel viisil, nagu vihm fliisil. Tulevikus tuleb teine kord hiilgus ja selgus kõigi silme all.
Esimesel tulekul oli ta mähitud riietesse ja paigutatud talli, teises kannab ta mantlitena valgust. Esimeses võttis ta risti vastu, ilma et ta oleks keeldunud teotamisest, teises aga edenes ta inglite ridade saatel ja oli täis au.
Ärgem siis ainult mediteerige esimese saabumise üle, vaid elame teise ootuses. Ja kuna esimeses me kiitsime: "Õnnistatud on see, kes tuleb Issanda nimel!" (Mt 21: 9), kuulutame teises samas kiitust. Sel viisil, minnes koos inglitega Issandaga kohtuma ja teda jumaldades, laulame: "Õnnis on see, kes tuleb Issanda nimel!" (Mt 21: 9).
Päästjat ei tule selle üle, et teda mõistetakse uuesti kohut, vaid kohut nende üle, kes teda hukka mõistsid. Tema, kes vaikis, kui ta hukka mõisteti, mäletab nende tööd õeltele, kes panid teda risti piina kannatama, ja ütleb neile kõigile: "Teie olete seda teinud, ma ei ole oma suu lahti teinud" (vrd Ps 38 , 10).
Siis jõudis ta halastava armastuse plaanis juhendada mehi, kes on kindlameelsed, kuid lõpuks peavad kõik, sõltumata sellest, kas nad tahavad või mitte, alluma oma kuninglikule ülemvõimule.
Prohvet Malaki ennustab Issanda kahte tulekut: "Ja kohe siseneb tema templisse Issand, keda te otsite" (Ml 3: 1). Siin on esimene tulemine. Ja teise kohta ütleb ta: «Siin on lepingu ingel, kelle ohkate, siin ta tuleb ... Kes talub tema tuleku päeva? Kes hakkab selle välimusele vastu? Ta on nagu sulatusahju tuli ja nagu pesupesemise leelis. Ta istub maha sulama ja puhastuma "(Ml 3, 1-3).
Nendest kahest tulekust räägib Paulus ka, kirjutades Tiitusele järgmistes sõnades: "Ilmunud on Jumala arm, mis toob kõigile inimestele pääste, mis õpetab meid saledust ja ilmalikke soove eitama ning selles maailmas kainuse, õigluse ja vagadusega elama. , oodates õnnistatud lootust ja meie suure Jumala ja Päästja Jeesuse Kristuse au avaldumist "(Tit 2: 11-13). Kas näete, kuidas ta rääkis esimesest tulekust ja tänas Jumalat? Teistest teeb see siiski selgeks, et see on see, mida me ootame.
Seetõttu kuulutame seda usku: uskuda Kristusesse, kes on tõusnud taevasse ja istub Isa paremal käel. Ta tuleb hiilguses elavate ja surnute üle kohut mõistma. Ja tema valitsemisaeg ei lõpe kunagi.
Seepärast tuleb meie Issand Jeesus Kristus taevast; ta tuleb au sees loodud maailma lõpus, viimasel päeval. Siis saab olema selle maailma lõpp ja uue maailma sünd.
Jeruusalemma Püha Cyrili kirik, piiskop