Tänane meditatsioon: Naatsareti näide

Naatsareti maja on kool, kus me hakkasime mõistma Jeesuse elu, see tähendab evangeeliumi kool. Siin õpitakse jälgima, kuulama, mediteerima, tungima nii lihtsa, alandliku ja ilusa Jumala Poja manifestatsiooni nii sügavasse ja salapärasesse tähendusesse. Võib-olla õpime ka peaaegu seda teadvustamata jäljendama.
Siit õpime meetodit, mis võimaldab meil teada saada, kes on Kristus. Siit leiame vajaduse jälgida pilti tema viibimisest meie seas: see tähendab, kohad, ajad, kombed, keel, pühad riitused, kokkuvõtlikult kõik see, mida Jeesus kasutas maailmas ilmutamiseks.
Siin on kõigel oma hääl, kõigel on tähendus. Selles koolis mõistame kindlasti, miks peame hoidma vaimset distsipliini, kui tahame järgida evangeeliumi õpetust ja saada Kristuse jüngriteks. Oh! kui me tahaksime lapsepõlve tagasi minna ja käia selles Naatsareti alandlikus ja ülevas koolis! Kui tulihingeliselt tahaksime alustada uuesti Maarja lähedalt, et õppida tõelist eluteadust ja jumalike tõdede kõrgemat tarkust! Kuid me ainult läbime selle ja peame avaldama soovi teada saada selles majas evangeeliumi arukusele kunagi lõppenud moodustamist. Siiski ei lahku me sellest kohast ilma, et oleksime peaaegu salaja kogunud Nazareti majast mõned lühikesed hoiatused.
Esiteks õpetab see meile vaikust. Oh! kui meis taassündib vaikus, siis vaimu imetlusväärne ja hädavajalik õhkkond: samal ajal kui meid uimastab nii palju dinat, müra ja sensatsioonilisi hääli meie aja ärritunud ja tormilises elus. Oh! Naatsareti vaikus, õpetage meid olema kindlad heades mõtetes, keskenduma siseelule, olema valmis kuulma hästi Jumala salajasi inspiratsiooni ja tõeliste õpetajate manitsusi. Õpetage meile, kui olulised ja vajalikud on ettevalmistustööd, uuring, meditatsioon, elu sisemus, palve, mida Jumal üksi näeb salaja.
Siin mõistame pereelu viisi. Naatsaret tuletab meile meelde, mis on perekond, mis on armastuse osadus, selle karm ja lihtne ilu, püha ja puutumatu iseloom; näidake meile, kui armas ja asendamatu on perekonnaharidus, õpetage meile selle loomulikku funktsiooni ühiskondlikus korras. Lõpuks õpime teose õppetundi. Oh! Nasareti kodu, puusepa poja kodu! Eelkõige soovime mõista ja tähistada seadust, mis on kindlasti karm, kuid lunastab inimlikud pingutused; siin väärika töö väärikus, nii et seda tunnevad kõik; selle katuse all meeles pidada, et töö ei saa olla eesmärk omaette, vaid see, et ta saab oma vabaduse ja tipptaseme mitte ainult sellest, mida nimetatakse majanduslikuks väärtuseks, vaid ka sellest, mis selle õilsa lõppu pöörab; lõpuks tahame tervitada kogu maailma töötajaid ja näidata neile suurt eeskuju, nende jumalikku venda, prohvetit kõigist neid puudutavatest õiglastest põhjustest, see on Kristus, meie Issand.