Tänane meditatsioon: nad ei räägi endiselt ja tunnistavad juba Kristust

Suur Kuningas on sündinud väikese lapsena. Targad tulevad kaugelt, tähe juhtimisel ja tulevad Petlemma, et kummardada seda, kes veel võrevoodis lebab, kuid valitseb taevas ja maa peal. Kui maagid teatavad Heroodesele, et kuningas on sündinud, on ta mures ja selleks, et kuningriiki mitte kaotada, üritab ta teda tappa, samas kui temasse uskudes oleks ta selles elus olnud turvaline ja oleks igavesti valitsenud järgmises.
Mida te kardate, Heroodes, nüüd, kui olete kuulnud, et kuningas on sündinud? Kristus ei tulnud teid troonilt troonima, vaid saatanast jagu saama. Te ei saa sellest aru, seetõttu ärritute ja raevute; tõepoolest, vabanemiseks sellest, mida üksi otsite, muutute nii paljude laste tapmisega julmaks.
Nutvad emad ei pane teid samme jälitama, teid ei liiguta isade nutulaul oma laste tapmise pärast, laste südantlõhestav oigamine ei peata teid. Südant suruv hirm sunnib sind lapsi tapma ja kui üritad tappa elu ennast, arvad, et võid kaua elada, kui suudad teostada seda, mida ihaldad. Kuid tema, armuallikas, nii väike kui ka suur, paneb võrevoodis lamades su trooni värisema; ta kasutab sind, kes ei tea oma plaane, ja vabastab hinged kuradi orjusest. Ta tervitas vaenlaste lapsi ja tegi neist oma lapsendatud lapsed.
Lapsed surevad selle teadmata Kristuse eest, vanemad aga leinavad surnud märtreid. Kristus paneb need, kes veel ei räägi, oma tunnistajateks. See, kes tuli valitsema, valitseb niimoodi. Vabastaja hakkab juba vabastama ja päästja annab juba oma pääste.
Kuid sina, o Heroodes, kes seda kõike ei tea, oled ärritunud ja julm ning kui sa selle lapse vastu kavandad, teadmata, juba kummardad teda.
Oi imearmas kingitus! Mis tunnustus neil lastel sel viisil võidu eest oli? Nad ei räägi veel ja tunnistavad juba Kristust! Nad pole veel võimelised võitlusele vastu astuma, sest nad ei liiguta veel oma jäsemeid ja ometi kannavad nad võidupalmi juba võidukalt.