Medjugorje "pole rahu, kus pole palvet"
“Kallid lapsed! Täna kutsun teid elama rahu oma südames ja oma perekondades, kuid pole rahu, väikesed lapsed, kus pole palvet ja pole armastust, pole ka usku. Seepärast, väikesed lapsed, kutsun teid kõiki üles pöörduma uuesti täna otsustama. Olen teile lähedal ja kutsun teid kõiki, lapsed, minu sülle aitama, kuid te ei soovi seda ja nii kiusab Saatan teid; isegi kõige väiksemates asjades ebaõnnestub teie usk; seetõttu, väikesed lapsed, palvetage ja palve kaudu saate õnnistust ja rahu. Tänan, et vastasite minu üleskutsele ”.
25. märts 1995
Elage rahu oma südames ja peredes
Rahu on kindlasti iga südame ja iga pere suurim soov. Ometi näeme, et üha rohkem peresid on raskustes ja hävitavad seetõttu iseennast, sest neil puudub rahu. Maarja kui ema selgitas meile, kuidas rahulikult elada. Esiteks peame palves lähenema Jumalale, kes annab meile rahu; siis avame oma südamed Jeesusele nagu lill päikese käes; seepärast avame end talle tunnistamise tões, et temast saaks meie rahu. Selle kuu sõnumis kordab Mary meile, et ...
Ei ole rahu, lapsed, kus ei palvetata
Ja seda seetõttu, et ainult Jumalal on ainus tõeline rahu. Ta ootab meid ja soovib kinkida rahu. Kuid selleks, et rahu säiliks, peab meie süda jääma puhtaks, et talle tõeliselt avaneda, ja samal ajal peame vastu seisma igale kiusatusele maailmas. Väga sageli arvame siiski, et maailma asjad võivad meile rahu anda. Kuid Jeesus ütles väga selgelt: "Ma annan teile oma rahu, sest maailm ei saa teile rahu anda". On asjaolu, mille üle peaksime mõtlema, ja see on põhjus, miks maailm ei aktsepteeri palvet tugevamalt kui teed rahule. Kui Jumal ütleb Maarja kaudu meile, et palve on ainus viis rahu saada ja seda säilitada, peaksime kõik neid sõnu tõsiselt võtma. Me peame tänutundega mõtlema Maarja kohalolule meie seas, tema õpetustele ja sellele, et ta on paljude inimeste südamed juba palvele viinud. Peame olema väga tänulikud sadade tuhandete inimeste eest, kes südamevaikuses palvetavad ja järgivad Maarja kavatsusi. Oleme tänulikud paljude palverühmade eest, kes kohtuvad väsimatult nädalast nädalasse, kuust kuusse ja tulevad kokku rahu palvetama.
Armastust pole
Armastus on ka rahu tingimus ja kus pole armastust, ei saa olla ka rahu. Oleme kõik tõestanud, et kui me ei tunne end kellegi poolt armastatud, ei saa me temaga rahus olla. Me ei saa selle inimesega koos süüa ja juua, sest tunneme ainult pinget ja konflikte. Nii et armastus peab olema seal, kus me tahame rahu saabuda. Meil on endiselt võimalus olla Jumala armastatud ja temaga rahu saada ning sellest armastusest saame ammutada jõudu teisi armastada ja seetõttu nendega rahus elada. Kui mõelda tagasi paavsti 8. detsembri 1994. aasta kirjale, kus ta kutsub naisi ennekõike rahuõpetajateks, oleme leidnud viisi, kuidas mõista, et Jumal armastab meid, ja ammutada jõudu teistele rahu õpetamiseks. Ja see peab juhtuma ennekõike lastega peredes. Sel moel saame triumfeerida hävitamise ja kõigi maailma kurjade vaimude üle.
Usku pole
Usu omamine, teine armastuse tingimus, tähendab oma südame andmist, oma südame andi. Ainult armastusega saab anda südame.
Paljudes sõnumites ütleb Jumalaema meile, et avage oma süda Jumala ees ja jätke talle esimene koht meie elus. Jumal, kes on armastus ja rahu, rõõm ja elu, tahab meie elu teenida. Teda usaldada ja temas rahu leida tähendab usku. Usu omamine tähendab ka vankumatust ning inimene ja tema vaim ei saa olla vankrid, välja arvatud jumalas, sest Jumal lõi meid enda jaoks
Me ei leia usaldust ja armastust enne, kui me täielikult Temale loodame. Usk tähendab seda, et laseme tal endaga rääkida ja meid suunata. Ja nii, usaldades Jumalat ja temaga suheldes, tunneme armastust ja tänu sellele armastusele saame rahus olla ümbritsevatega. Ja Maria kordab seda meile veel kord ...