Oma patu üle mõtiskledes vaadake Jeesuse hiilgust

Jeesus võttis Peetri, Jaakobuse ja oma venna Johannese ning viis nad üksi kõrgele mäele. Ja ta muudeti enne neid; ta nägu paistis nagu päike ja tema riided läksid valgeks kui heledad. Matteuse 17: 1–2

Milline põnev joon ülal: "valge kui kerge". Kui valge on midagi, mis on "valge kui hele?"

Sel paastu teisel nädalal antakse meile Jeesuse lootuse kuju, mis on ümber kujundatud Peetruse, Jaakobuse ja Johannese silme all. Nad on Jumala igavese hiilguse ja hiilguse väikese tunnistuse tunnistajad kui Jumala Poeg ja Püha Kolmainsuse Teine Isik. Nad on jahmunud, hämmastunud, hämmastunud ja täis suurimat rõõmu. Jeesuse nägu paistab nagu päike ja tema riided on nii valged, nii puhtad, nii säravad, et need säravad justkui eredaim ja puhtaim valgus, mis võimalik on.

Miks see juhtus? Miks Jeesus seda tegi ja miks ta lubas neil kolmel apostlil seda kuulsusrikast sündmust näha? Ja et veel edasi mõelda, siis miks me kajastame seda stseeni paastuaja alguses?

Lühidalt öeldes - paastuaeg on aeg meie elu uurimiseks ja pattude selgemaks nägemiseks. See on hetk, mis antakse meile igal aastal, et peatada meid elu segadusest ja vaadata uuesti meie valitud teed. Meie pattude vaatamine võib olla keeruline. See võib olla masendav ja võib meid kiusata depressiooni, meeleheite ja isegi meeleheite poole. Kuid meeleheite kiusatus tuleb ületada. Ja seda ei saa üle meie pattu eirates, vaid see saadakse üle, pöörates oma silmad Jumala väele ja kirkusele.

Muutumine on sündmus, mis antakse neile kolmele apostlile, et anda neile lootust Jeesuse kannatuste ja surmaga valmistumisel. Neile antakse see hiilguse ja lootuse pilguheit, kui nad valmistuvad nägema Jeesust oma pattudest omaks võtma ja nende kanda. tagajärjed.

Kui me seisame silmitsi patuga ilma lootuseta, oleme hukule määratud. Kui aga seisame silmitsi patuga (oma patuga) mälestusega, kes on Jeesus ja mida ta on meie heaks teinud, siis ei vii meie patt silmitsi mitte meeleheitega, vaid võidu ja hiilgusega.

Kui apostlid vaatasid ja nägid Jeesust muutumas, kuulsid nad taevast häält ütlemas: “See on mu armas poeg, kelle üle olen väga õnnelik; kuula teda ”(Mt 17, 5b). Isa on sellest rääkinud Jeesusest, kuid ta soovib rääkida ka meist kõigist. Me peame muutuses nägema oma elu lõppu ja eesmärki. Peame sügavaima veendumusega teadma, et Isa soovib muuta meid kõige valgemaks, vabastades iga patu ja andes meile suure väärikuse olla Tema tõeline poeg või tütar.

Mõtiskle oma tänase patu üle. Kuid tehke seda, mõeldes samal ajal ka meie jumaliku Issanda ümberkujundatud ja kuulsusrikkale olemusele. Ta andis selle pühaduse kingituse meile kõigile. See on meie kutsumus. See on meie väärikus. Selleks peame saama ja ainus viis seda teha on lubada Jumalal puhastada meid kõigist meie elu pattudest ja juhtida meid tema kuulsasse armuellu.

Mu ümberkujundatud Issand, sa särasid oma apostlite silmis hiilguses, et nad saaksid tunnistada elu ilu, milleks meid kõiki kutsutakse. Aidake selle paastuajal silmitsi seista oma julgusega ja usaldage teid ja teie jõudu mitte ainult andestada, vaid ka muuta. Ma surin selle nimel, et teha pattu sügavamalt kui kunagi varem, et jagada täiuslikumalt teie jumaliku elu hiilgust. Jeesus, ma usun sinusse.