Maailma religioon: mis on islami viis alustala?

Mis on islami viis alustala?
Islami viis alustala on moslemi elu struktuur. Need on tunnistus usust, palvetamisest, zakati tegemisest (abivajajate toetus), paastumisest ramadanikuus ja üks kord elus palverännak Mekasse neile, kes saavad.

1) usu tunnistus:
Usutunnistus täidetakse, öeldes veendunult: "La ilaha illa Allah, Muhammadur rasoolu Allah". See tähendab, et "pole tõelist jumalat kui Jumal (Allah), 1 ja Mohammed on tema sõnumitooja (prohvet)". Esimene osa: "Pole tõelist jumalat peale Jumala" tähendab, et kellelgi pole õigust kummardada, kui Jumalal endal ja Jumalal pole kaaslasi ega lapsi. Usutunnistust nimetatakse šahadaks, lihtsaks valemiks, mille kohta tuleks öelda, et see pöördub islami poole (nagu juba sel lehel varem selgitatud). Usutunnistus on üks islami olulisemaid alustalasid.

2) Palve:
Moslemid peavad viis palvet päevas. Iga palve kestab paar minutit. Palve islamis on otsene seos kummardaja ja Jumala vahel. Jumala ja kummardaja vahel pole vahendajaid.

Palves tunneb inimene sisemist õnne, rahu ja lohutust ning seepärast on Jumal temaga rahul. Prohvet Mohammed ütles: {Bilal, kutsu (rahvas) palvele, lase neil lohutada.} 2 Bilal oli üks Mohammedi kaaslastest, kelle ülesandeks oli kutsuda inimesi palvusele.

Palveid tehakse koidikul, keskpäeval, pärastlõunal, päikeseloojangul ja öösel. Moslem võib palvetada peaaegu kõikjal, näiteks põldudel, kontorites, tehastes või ülikoolides.

3) Zakati valmistamine (tugi abivajajatele):
Kõik asjad kuuluvad Jumalale ja seetõttu hoiavad inimesed vahi all rikkusi. Sõna zakat algne tähendus on nii puhastus kui ka kasv. Zakati valmistamine tähendab "teatud omaduste teatud protsendi andmist teatud abivajajate klassidele". Kulla, hõbeda ja raharaha eest makstav protsent, mis ulatub umbes 85 grammi kullani ja mida hoitakse kuu aega, võrdub kahe ja poole protsendiga. Meie varad puhastatakse, eraldades väikese summa neile, kes seda vajavad, ja nagu taimede pügamine, tasakaalustab see ja soodustab uut kasvu.

Inimene võib anda ka seda, mis talle meeldib, vabatahtliku alamuse või heategevusena.

4) Jälgige ramadaanikuul paastumist:
Igal aastal ramadaani ajal paastuvad kõik moslemid päikesetõusust loojanguni, hoidudes söögist, joogist ja seksuaalsuhetest.

Kuigi paast on tervisele kasulik, peetakse seda eelkõige vaimseks puhastuseks. Eemaldades end maailma mugavustest kas või lühikese aja jooksul, saab paastunud inimene siirast kaastunnet inimesele, kes on sama näljane, nagu temas kasvab vaimne elu.

5) Palverännak Mekasse:
Iga-aastane palverännak (Hajj) Mekasse on üks kord elus kohustus neile, kes on selleks füüsiliselt ja rahaliselt võimelised. Igal aastal läheb Mekasse maakera igast nurgast umbes kaks miljonit inimest. Kuigi Meka on alati külastajaid täis, toimub iga-aastane Hajj islami kalendri XNUMX. kuul. Meessoost palverändurid kannavad spetsiaalseid lihtsaid pükse, mis välistavad klassi ja kultuuri eristamise, nii et kõik näivad Jumala ees võrdsed.