Maailmareligioon: ülevaade budistlikest pühakirjadest
Kas on olemas budistlik piibel? Mitte just. Budismis on palju pühakirju, kuid ükski budismi kool tunnistab vähesed tekstid autentseteks ja autoriteetseteks.
On veel üks põhjus, miks budistlikku piiblit pole. Paljud usundid peavad oma pühakirju Jumala või jumalate ilmutatuks sõnaks. Budismis aga mõistetakse, et pühakirjad on ajaloolise Buddha - kes polnud jumal - või teiste valgustatud meistrite õpetused.
Budistlike pühakirjade õpetused on viited harjutamisele või sellele, kuidas saavutada enda jaoks valgustumist. Oluline on mõista ja rakendada seda, mida tekstid õpetavad, mitte ainult "uskuda seda".
Budistlike pühakirjade tüübid
Paljusid pühakirju nimetatakse sanskriti keeles "sutra" või pali "sutta". Sõna sutra või sutta tähendab "niit". Sõna "sutra" teksti pealkirjas näitab, et teos on jutlus Buddhalt või ühelt tema peamistest jüngritest. Nagu me hiljem selgitame, on paljudel sutradel tõenäoliselt ka muu päritolu.
Sutrasid on saadaval mitmes suuruses. Mõned on pikad, teised ainult paar rida. Keegi ei taha arvata, kui palju sutrasid oleks, kui massiksite iga kaanoni kõik isendid ja koguneks hunnikusse. Palju.
Kõik pühakirjad pole sutrad. Lisaks sutratele on "pühakirjadeks" ka kommentaarid, reeglid munkadele ja nunnadele, muinasjutud Buddha elust ja palju muud tüüpi teksti.
Theravada ja mahajaana kaanonid
Umbes kaks aastatuhandet tagasi jagunes budism kaheks suureks kooliks, mida tänapäeval nimetatakse Theravadaks ja mahajaanaks. Budistlikke pühakirju seostatakse ühe või teisega, jagunedes Theravada ja mahajaana kaanoniteks.
Teravadiinid ei pea mahajaana pühakirju autentseteks. Mahajaana budistid peavad Theravada kaanoni tervikuna autentseks, kuid mõnel juhul arvavad mahajaana budistid, et mõned nende pühakirjadest on asendanud Theravada kaanoni autoriteedi. Või vahetavad nad erinevaid versioone kui Theravada versioon.
Budistlikud pühakirjad Theravada
Theravada kooli kirjutised on kogutud teoses nimega Pali Tipitaka või Pali Canon. Sõna pali Tipitaka tähendab "kolme korvi", mis näitab, et Tipitaka on jagatud kolmeks osaks ja iga osa on teoste kogum. Kolm osa on sutra korv (Sutta-pitaka), distsipliinikorv (Vinaya-pitaka) ja spetsiaalne õpetamiskorv (Abhidhamma-pitaka).
Sutta-pitaka ja Vinaya-pitaka on ajaloolise Buddha lindistatud jutlused ja reeglid, mille ta kehtestas kloostrikorralduste jaoks. Abhidhamma-pitaka on Buddhale omistatud analüüsi- ja filosoofiateos, kuid kirjutati arvatavasti paar sajandit pärast tema Parinirvana.
Theravadin Pali Tipitika on kõik pali keeles. Nendest samadest tekstidest on olemas ka versioone, mis on salvestatud ka sanskriti keeles, ehkki enamik neist meil on kadunud sanskriti päritolu originaalainete hiina tõlked. Need sanskriti / hiina tekstid on osa mahajaana budismi Hiina ja Tiibeti kaanonitest.
Mahajaana budistlikud pühakirjad
Jah, segaduse lisamiseks on mahajaana pühakirjades kaks kaanonit, mida nimetatakse Tiibeti kaanoniks ja Hiina kaanoniks. Paljud tekstid ilmuvad mõlemas kaanonis ja paljud mitte. Tiibeti Canon on ilmselgelt seotud Tiibeti budismiga. Hiina kaanon on kõige autoriteetsem Ida-Aasias - Hiinas, Koreas, Jaapanis, Vietnamis.
Sutta-pitaka kohta on olemas sanskriti / hiina versioon nimega Agamas. Neid leidub Hiina kaanonis. Samuti on palju mahajaana sutraid, millel Theravada's pole ühtegi kaaslast. On müüte ja lugusid, mis seovad neid mahajaana sutrasid ajaloolise Buddhaga, kuid ajaloolased räägivad meile, et teosed olid enamasti kirjutatud 1. sajandi eKr ja XNUMX. sajandi eKr vahel ning mõned isegi hiljem. Enamasti pole nende tekstide päritolu ja autorlus teada.
Nende teoste salapärane päritolu tekitab küsimusi nende autoriteedi kohta. Nagu ma ütlesin, eiravad Theravada budistid mahajaana pühakirju täielikult. Mahajaana budistlike koolide seostavad mõned jätkuvalt mahajaana sutrasid ajaloolise Buddhaga. Teised tunnistavad, et need pühakirjad on kirjutanud tundmatud autorid. Kuid kuna nende tekstide sügav tarkus ja vaimne väärtus on olnud ilmne nii paljudele põlvkondadele, säilitatakse neid sellegipoolest kui sutra.
Mahajaana sutrad arvati olevat algselt kirjutatud sanskriti keeles, kuid enamasti on vanimad olemasolevad versioonid hiina tõlked ja algne sanskriti keel on kadunud. Mõned teadlased väidavad siiski, et kõige varasemad hiina tõlked on tegelikult algversioonid ja nende autorid väitsid, et nad on tõlkinud sanskriti keelest, et anda neile suurem autoriteet.
See peamiste mahajaana sutrate loetelu pole täielik, kuid see sisaldab lühike selgitus kõige olulisemate mahajaana sutrate kohta.
Mahajaana budistid aktsepteerivad üldiselt Abhidhamma / Abhidharma teistsugust versiooni, mida nimetatakse Sarvastivada Abhidharma. Tiibeti budism järgib Pali Vinaya asemel üldiselt teist versiooni, mille nimi on Mulasarvastivada Vinaya, ja ülejäänud mahajaana järgib üldiselt Dharmaguptaka Vinaya. Ja siis on veel kommentaare, lugusid ja traktaate, mis ei loe.
Paljud mahajaana koolid otsustavad ise, millised selle varanduse osad on kõige olulisemad, ja enamik koole rõhutavad vaid väikest käputäis sutrasid ja kommentaare. Kuid see pole alati sama käputäis. Nii et ei, "budistlikku piiblit" pole.