Suurel nädalal tehke Padre Pio Via Crucis

Padre Pio kirjutistest:

«Õnnelikud oleme meie, kes oleme kõigi oma teenete vastu juba jumaliku halastusega Cal-vario trepil; meid on juba tehtud taevase Meistri järgimiseks vääriliseks, meid on juba arvestatud valitud hingede õnnistatud rühma; ja seda kõike taevase Isa jumaliku vagaduse erilise omaduse nimel. Ja me ei unusta seda õnnistatud rühma silmist: hoidkem seda alati lähedal ja ärgem ehmugu ei ristisurmast, mida peame kandma, ega ka pikast teekonnast, mida peame läbima, ega järsust mäest, kuhu peame tõusma. Elustagem lohutavat mõtet, et pärast Kolgata tõusmist tõuseb inimene ilma meie pingutuseta veelgi kõrgemale; me tõuseme Jumala pühale mäele, taevase Jeruusalemma juurde ... Tõuseme üles ... ilma, et oleksime kunagi väsinud, Kolgata, kallid ristid, ja hoiame kindlalt, et meie taevaminemine viib meid meie armsa Päästja taevase nägemuse juurde. Liigume seetõttu sammhaaval maistest kiindumustest ja püüdleme õnne poole, mis on meie jaoks ette valmistatud. Eemaldagem endast, kui soovime peagi jõuda õnnistatud Sionneni, kõik rahutused ja mured taluda vaimseid ja ajalisi viletsusi igast kohast, kuhu nad meieni jõuavad, kuna need on vastuolus Püha Vaimu vaba toimimisega ». (Ep. III, lk 536–537)

Esimene jaam: Jeesus mõistetakse surma.

Me jumaldame teid, oo Kristus, ja õnnistame teid, sest lunastasite maailma oma lindiga.

Padre Pio kirjutistest: "Jeesus näeb ennast köidetuna, vaenlaste poolt tirituna Jeruusalemma tänavatel, samade tänavate ääres, kus mõni päev enne möödumist oli ta võidukalt Messias tunnustatud ... Teda nähakse enne, kui paavstid pekstud, nende poolt süüdi tunnistatud surma. Tema, elu autor, näeb end kohtumõistjate juuresolekul, kes teda hukka mõistavad, ühest tribunalist teise. Ta näeb oma rahvast, keda ta nii armastab ja millest on kasu saanud, kes solvab, kohtleb teda halvasti ja viletsate karjatustega, vilede ja häältega, mida ta nõuab oma surma ja ristisurma kohta. (Ep. IV, lk 894–895) Pater, Ave.

Püha ema, ma palvetan, et mu südamele avaldaks Issanda haavad.

Teine jaam: Jeesus on koormatud Ristiga.

Me jumaldame teid, oo Kristus, ja õnnistame teid, sest lunastasite maailma oma lindiga.

Padre Pio kirjutistest: «Kui armas on ... nimi 'rist!'; siin, Jeesuse risti jalamil, on riided valguses riietatud, nad on armastusest põletatud; siin panid nad oma tiivad kõige ülevatele lendudele. Olgu meie puhkevoodi, täiuslikkuse kool, meie armastatud pärand alati rist ka meie jaoks. Selleks hoolitseme selle eest, et rist ei eraldataks Jeesuse armastusest: muidu muutuks see ilma selleta talumatuks koormaks meie nõrkusele ». (Ep. I, lk 601–602) Pater, Ave.

Püha ema, ma palvetan, et mu südamele avaldaks Issanda haavad.

Kolmas jaam: Jeesus langeb esimest korda.

Me jumaldame teid, oo Kristus, ja õnnistame teid, sest lunastasite maailma oma lindiga.

Padre Pio kirjutiste järgi: «Ma kannatan ja kannatan palju, kuid tänu heale Jeesusele tunnen siiski natuke rohkem jõudu; ja milleks pole Jeesuse abistatud olend võimeline? Ma ei taha, et ma saaksin risti kergendatud, sest kuna kannatan koos Jeesusega, on see mulle kallis ... ». (I jagu, lk 303)

«Kannatuste üle olen õnnelikum kui kunagi varem ja kui kuulaksin ainult südamehäält, paluksin Jeesusel anda mulle kogu inimeste kurbus; aga ma ei tee seda, sest kardan, et olen liiga egoistlik ja ihkan parimat osa: valu. Valus on Jeesus lähemal; ta vaatab, see on see, kes tuleb valusid paluma, pisarad-mind ...; ja tal on seda hingede jaoks vaja ». (Ep. I, lk 270) Pater, Ave.

Püha ema, ma palvetan, et mu südamele avaldaks Issanda haavad.

Neljas jaam: Jeesus kohtub Emaga.

Me jumaldame teid, oo Kristus, ja õnnistame teid, sest lunastasite maailma oma lindiga.

Padre Pio kirjutistest: "Püüdkem ka meie, nagu nii paljud valitud hinged, hoida alati selle õnnistatud ema taga, kõndida alati tema kõrval, kuna pole ühtegi teist teed, mis viib ellu, kui mitte Meie Ema: me ei keeldu sel moel, me tahame jõuda lõpuni. Seostagem end alati selle nii kalli emaga: lähme koos temaga koos Jeruusalemmaga Jeesusega välja, sümbol ja kuju juudi kangekaelsusest, maailmast, mis Jeesuse Kristuse tõrjub ja salgab, ... tuues Jeesuse juurde tema risti hiilgava etteheite. ". (Ep. I, lk 602–603) Pater, Ave.

Püha ema, ma palvetan, et mu südamele avaldaks Issanda haavad.

Viies jaam: Jeesust aitab Küreneus (Padre Pio)

Me jumaldame teid, oo Kristus, ja õnnistame teid, sest lunastasite maailma oma lindiga.

Padre Pio kirjutiste hulgast: «Ta valib mõned hinged ja nende seast valis ta kõigi minu halbade olukordade vastu ka minu, keda aitan inimeste päästmise suures varus. Ja mida rohkem need hinged kannatavad ilma igasuguse lohutuseta, seda enam kergenduvad hea Jeesuse valud ». (Ep. I, lk 304) On arusaamatu, millist leevendust Jeesusele ei tehta mitte ainult "halastades teda valudes, vaid kui ta leiab hinge, kes armastuse pärast teda ei palu temalt lohutusi, vaid pigem, et temast saaks rohkem osa." samad valud ... Jeesus ..., kui ta tahab rõõmu tunda ..., räägib ta mulle oma valudest, kutsub mind palve ja käsu häälega asetama mu keha valude kergendamiseks ». (Ep. I, lk 335) Pater, Ave.

Püha ema, ma palvetan, et mu südamele avaldaks Issanda haavad.

Kuues jaam: Veronica pühib Jeesuse näo.

Me jumaldame teid, oo Kristus, ja õnnistame teid, sest lunastasite maailma oma lindiga.

Padre Pio kirjutistest: «Kui ilus on tema nägu ja armsad silmad ning kui hea on olla tema kõrval tema hiilguse mäel! Seal peame paigutama kõik oma soovid ja kiindumused ». (Ep. III, lk 405)

Prototüüp, näidis, millel peame oma elu kajastama ja kujundama, on Jeesus Kristus. Kuid Jeesus valis oma lindiks risti ja seetõttu soovib ta, et kõik tema järgijad lööksid Kolgata teed, kandes risti ja aegudes sellel. Ainult sellel teel pääseb päästmiseni ». (Ep. III, lk 243) Pater, Ave.

Püha ema, ma palvetan, et mu südamele avaldaks Issanda haavad.

Seitsmes jaam: Jeesus langeb teist korda risti alla.

Me jumaldame teid, oo Kristus, ja õnnistame teid, sest lunastasite maailma oma lindiga.

Padre Pio kirjutistest: «Mind piiratakse igast punktist, tuhat juhtumit sunnivad mind ärevalt ja meeleheitlikult otsima seda, kes julmalt haavas ja vihjab jätkuvalt, ilma et oleks kunagi näinud; igati vastuoluline, igalt poolt suletud, igalt poolt ahvatlev, teiste võimu poolt täielikult valdatud ... tunnen, et kogu mu sisikond põleb endiselt. Lühidalt öeldes pannakse kõik tule ja mõõga, vaimu ja keha peale. Ja mina kurbust täis hinge ning pisaratest valatud ja steriilse pilguga, pean olema tunnistajaks ... kogu sellele piinale, sellele täielikule rusule ... ». (Ep. I, lk 1096) Pater, Ave.

Püha ema Ma palvetan, et Issanda haavad oleksid mulle südamele kantud.

Kaheksas jaam: Jeesus lohutab jumalakartlikke naisi.

Me jumaldame teid, oo Kristus, ja õnnistame teid, sest lunastasite maailma oma lindiga.

Padre Pio kirjutistest: «Tundub, et kuulen kõiki Päästja nutulaulu. Vähemalt mees, kelle pärast ma piinlen ... oli mulle tänulik, premeerib mind armastusega nii palju, et kannatasin tema pärast ». (Ep. IV, lk 904)

Nii juhatab Issand tugevaid hingi. Siin (see hing) saab paremini teada, mis on meie tõeline kodumaa, ja pidada seda elu lühikeseks palverännakuks. Siin õpib ta tõusma üle kõigi loodud asjade ja panema maailma oma jalge alla. Teilt ammutatakse imetlusväärset jõudu ... Ja siis ei jäta armas Jeesus teda sellesse olekusse teda lohutamata ». (Ep. I, lk 380). Pater, Ave.

Püha ema, ma palvetan, et Issanda haavadele avalduks mulle süda.

Üheksas jaam: Jeesus langeb kolmandat korda risti alla.

Me jumaldame teid, oo Kristus, ja õnnistame teid, sest lunastasite maailma oma lindiga.

Padre Pio kirjutistest: «Ta on sirgunud oma näoga maa peal oma isa majesteedi ees. See jumalik nägu, mis hoiab taevaseid rajoone ekstaasis oma ilu igaveses imetluses, on kõik moondunud maa peal. Mu Jumal! Mu Jeesus! Kas te pole taeva ja maa Jumal, kõiges ja kõiges võrdne oma Isaga, kes alandab end inimese välimuse peaaegu kaotamiseni? Ah! jah, ma saan aru, see on õpetanud mind uhkeks, et taevaga tegelemiseks pean ma vajuma maa keskele. Ja et parandada ja laiendada minu ülevust, et te oma isa majesteedi ees nii sügavale süvenete; see on anda talle see au, mille uhke mees on temalt ära võtnud; see on pöörata oma haletsev pilk inimkonnale ... Ja teie alanduse eest annab ta uhkele olendile andeks ». (Ep. IV lk 896–897). Pater, Ave.

Püha ema, ma palvetan, et mu südamele avaldaks Issanda haavad.

Kümnes jaam: Jeesus on riisutud.

Me jumaldame teid, oo Kristus, ja õnnistame teid, sest lunastasite maailma oma lindiga.

Padre Pio kirjutistest: «Kolgata mäel elavad südamed, mida taevane abikaasa soosib ... Kuid pöörake tähelepanu sellele, mida nad ütlevad. Selle mäe elanikelt tuleb võtta kõik ilmalikud riided ja kiindumused, nagu nende kuningas oli riietest, mida ta sinna saabudes kandis. Pange tähele ... Jeesuse rõivad olid pühad, neid ei olnud rüvetatud, kui timukad need Pilaatuse majas temalt ära võtsid, oli õige, et meie jumalik peremees võttis need seljast, näidates meile, et sellele mäele ei tohiks midagi roppu tuua; ja kes julgeb vastupidist teha, pole Kolgata tema jaoks see müstiline redel, mille kaudu taevasse tõuseb. Olge siis ettevaatlik ... ristipidusse sisenemiseks, tuhat korda maitsvamad kui ilmalikud pulmad, ilma valge, avameelse ja selge riietuseta, mis on hoopis muu kavatsus, kui jumalikule Tallele meeltmööda ». (Ep. III, lk 700–701). Pater, Ave.

Püha ema, ma palvetan, et mu südamele avaldaks Issanda haavad.

Juba teine ​​jaam: Jeesus on risti löödud.

Me jumaldame sind, oo Kristus, ja me õnnistame sind, sest sa oled oma ristiga maailma lunastanud. Padre Pio kirjutistest: «Oh! kui mul oleks võimalik avada teile kogu oma süda ja lasta teil lugeda kõike, mis seda läbib ... Nüüdseks on jumal tänatud, et ohver on juba roninud holokausti altarile ja ise ta sellel õrnalt lõõgastub: preester on juba valmis teda ohverdama ... ». (Ep. I, lk 752–753).

«Mitu korda - kas Jeesus ütles mulle mõni aeg tagasi - kas oleksite mind maha jätnud, mu poeg, kui ta poleks sind risti löönud». «Risti all õpime armastama ja ma ei anna seda kõigile, vaid ainult neile hingedele, kes on mulle kõige kallimad». (Ep. I, lk 339). Pater, Ave.

Püha ema, ma palvetan, et mu südamele avaldaks Issanda haavad.

Kaheksas jaam: Jeesus sureb ristil.

Me jumaldame teid, oo Kristus, ja õnnistame teid, sest lunastasite maailma oma lindiga.

Padre Pio kirjutistest: «Silmad pooleldi suletud ja peaaegu surnud, suu pooleldi avatud, varem hingeldav rind nüüd nõrgenenud peaaegu täielikult lakanud. Jeesus, jumaldasin Jeesust, kas ma võin surra sinu kõrval! Jeesus, minu mõtisklusvaikus, lisaks sellele, et sa sured, on kõnekam ... Jeesus, su valud tungivad mu südamesse ja ma hüljan end sinu kõrval, pisarad kuivavad mu silmalau peal ja ma oigan sinuga, sest põhjus, mis vähendas teid sellisele piinale ja teie lõpmatule armastusele, mis viis teid nii palju! (Ep. IV, lk 905–906). Pater, Ave.

Püha ema, ma palvetan, et mu südamele avaldaks Issanda haavad.

KOLMANDAJÄLJAS: Jeesus vabastatakse ristist.

Me jumaldame teid, oo Kristus, ja õnnistame teid, sest lunastasite maailma oma lindiga.

Padre Pio kirjutistest: «Esitage oma kujutlusvõimele Jeesust, kes on risti löödud oma kätes ja rinnal, ja öelge sada korda suudeldes tema külge:„ See on minu lootus, minu õnne elav allikas; see on minu hinge süda; miski ei eralda mind kunagi tema armastusest ... "(Ep. III, lk 503)

"Pühim Neitsi saaks meie jaoks ristiarmastuse, kannatused, valud ja ta, kes oli esimene, kes evangeeliumi täies täiuslikkuses ja täies raskuses juba enne selle avaldamist praktiseeris, saaks ka meile ja annab endale tungi kohe tema juurde tulla. " (Ep. I, lk 602) Pater, Ave.

Püha ema, ma palvetan, et mu südamele avaldaks Issanda haavad.

Neljateistkümnes jaam: Jeesus on hauda paigutatud.

Me jumaldame teid, oo Kristus, ja õnnistame teid, sest lunastasite maailma oma lindiga.

Padre Pio kirjutistest: «Püüdlen valguse poole ja seda valgust ei tule kunagi; ja kui kohati nähakse isegi mõnda nõrka kiirt, mida juhtub liiga harva, siis just see, mis hinges uuesti üles ärkab, soovivad kõige meeleheitlikumad päikest uuesti paista; ja need soovid on nii tugevad ja vägivaldsed, et väga sageli ajavad nad mind närtsima ja igatsema armastuse vastu Jumala vastu ning näen ennast oimetuks minemise äärel ... On ka teatud hetki, kus mind ründavad vägivaldsed kiusatused usu vastu ... Seega ikka kõik need mõtted lootusetusest, usaldamatusest, lootusetusest ... tunnen, kuidas mu hing murdub valust ja äärmuslik segadus tungib kõigesse ». (Ep. I, lk 909–910). Pater, Ave.

Püha ema, ma palvetan, et mu südamele avaldaks Issanda haavad.

Viieteistkümnes jaam: Jeesus tõuseb üles.

Me jumaldame teid, oo Kristus, ja õnnistame teid, sest lunastasite maailma oma lindiga.

Padre Pio kirjutistest: «Nad tahtsid range õigluse reegleid, mis ülestõusnuna tõusis Kristus üles ... kuulsusrikkaks oma taevase Isa paremale käele ja igavese rõõmu valdamisele, mida pakuti ristil kibeda surma ülalpidamiseks. Sellest hoolimata teame väga hästi, et neljakümne päeva jooksul tahtis ta ilmuda ülestõusnuna ... Ja miks? Rajada, nagu püha Leo, sellise üliva salapära abil oma uue usu maksimumid. Seetõttu tundis ta, et ei ole meie kasvatamiseks piisavalt teinud, kui ta pärast ülestõusmist ei ilmu. ... Sellest ei piisa, kui me tõuseme uuesti üles Kristuse jäljenduseks, kui me ei jälgi tema jäljendust vaimus ülestõusnuna, teisenenuna ja uuenenuna ». (Ep. IV, lk 962–963) Pater, Ave.

Püha ema, ma palvetan, et mu südamele avaldaks Issanda haavad.