Vaimse peremehe meditatsioon, preester Tertullianuse poolt

Palve on vaimne ohver, mis on iidsed ohvrid tühistanud. "Mis mind huvitab," ütleb ta, "teie lugematutest ohvritest?" Olen rahul jäärade põletusohvrite ja pullide rasvaga; Mulle ei meeldi pullide, tallede ja kitsede veri. Kes teilt neid asju nõuab? " (vrd Is 1, 11).
Mida Issand nõuab, õpetab evangeelium: "Tuleb tund," ütleb ta, "kui tõelised kummardajad kummardavad Isa vaimus ja tões. Jumal on tegelikult vaim ”(Jh 4:23) ja seetõttu otsib ta selliseid kummardajaid.
Oleme tõelised kummardajad ja tõelised preestrid, kes palvetavad vaimus, vaimus ja toovad palvuseohvri, mis on Jumalale sobiv ja vastuvõetav vägi, väeosa, keda ta ise palus ja varustas.
See ohver, kes on pühendunud kogu südamest, toidetud usust, mida valvab tõde, tervikuna süütus, puhtus puhtusest ja kroonitud heategevusega, peame psalmide ja hümnide vahel olema Jumala altariga heade tegude dekooriga ja ta palub teda kõik jumalalt.
Mida Jumal tegelikult salgab palvest, mis lähtub vaimust ja tõest, selle, kes seda tahtis? Kui palju tõendeid selle efektiivsusest loeme, kuuleme ja usume!
Iidne palve, mis saadi tulest, metsloomadest ja näljast, ei olnud seda siiski Kristuselt saanud.
Kui palju laiem on kristliku palve tegevusvaldkond! Kristlik palve ei pruugi keset tuld kutsuda kasteinglit, see ei sulge lõualuude lõugasid, see ei too põllumehe lõunasööki näljasele, ei anna end valu eest immuniseerida, kuid see annab kindlasti tugeva vastupidavuse vooruse ja kannatlik kannatajale, annab hinge võimekuse usuga tasu, näitab Jumala nimel aktsepteeritud valu suurt väärtust.
Kuuleme, et iidsetel aegadel tegi palve lööke, suunas vaenlase armeed, välistas vaenlaste vihma kasu. Nüüd on teisalt teada, et palve eemaldab igasuguse jumaliku õigluse viha, see on vaenlastele palve, palve tagakiusajatele. Ta suutis taevast rüübata veed ja paluda ka tuld. Ainult palve võidab Jumala, kuid Kristus ei tahtnud, et see oleks kurja põhjus, ja andis sellele kõigele hea jõu.
Seetõttu on tema ainus ülesanne surnute hinged samal surma teelt välja kutsuda, nõrgemaid toetada, haigeid ravida, vallatuid vabastada, vangla uksi avada, süütute ahelaid vabastada. See peseb patte, lükkab tagasi kiusatusi, kustutab tagakiusamisi, lohutab nõrganärvilisi, julgustab heldust, juhatab palverändureid, rahustab torme, vahistab kurjategijaid, toetab vaeseid, pehmendab rikaste südant, kasvatab langenuid, toetab nõrgemaid, toetab tugevaid.
Inglid ka palvetavad, iga olend palvetab. Kodu- ja metsikud loomad palvetavad ja painutavad põlvi ning tallidest või tihastest välja tulles vaatavad nad taevasse mitte kinniste lõugadega, vaid panevad karjeõhu vibreerima neile sobival viisil. Isegi linnud tõusevad ärgates taeva poole ja käte asemel avavad ristikujulised tiivad ja siristavad midagi, mis võib tunduda palvena.
Kuid on fakt, mis näitab palvekohustust rohkem kui ükski teine. Vaata, see on see, et Issand ise palvetas.
Temale olgu au ja võim igavesti ja igavesti. Aamen.