Püha Faustina avaldab meile, kuidas Jeesus suhtub meie pattudesse

Tolmutera või liivatera on enamikus olukordades üsna tähtsusetu. Keegi ei märka laigut ega vilja õuel ega isegi maja põrandal. Kuid kui üks neist kahest peaks silma jõudma, ilmneb see täpp või täpp kohe. Sest? Silma tundlikkuse tõttu. Nii on see ka meie Issanda südamega. Pange tähele väikseimat meie pattu. Sageli ei näe me isegi oma kõige tõsisemaid patte, kuid meie Issand näeb kõike. Kui tahame siseneda Tema jumaliku halastuse südamesse, peame laskma Tema halastuse kiirtel särada väikseimalgi patu tükil meie hinges. Ta teeb seda leebuse ja armastusega, kuid aitab meil näha ja kogeda meie, ka kõige väiksemate pattude tagajärgi, kui laseme Tema halastuse sisse (vt päevik nr 71).

Vaadake täna oma hinge ja küsige endalt, kui teadlik olete väikseimast patust. Kas panete Tema Halastuse oma sees särama, valgustades kõike seda, mis on? See on rõõmus avastus, kui lubate Jeesusel avaldada teile seda, mida ta nii selgelt näeb.

Issand, ma palvetan, et su jumalik halastus täidaks mu hinge, nii et ma näeksin kõike, mis mu sees on, nagu sina. Tänan teid südamliku ja kaastundliku südame eest ning tähelepanelikkuse eest minu elus kõige väiksemate detailideni. Aitäh, et olete tähelepanelik ka kõige väiksemate pattude suhtes, millest pean üle saama. Jeesus, ma usun sinusse.