Püha Barnabas, püha päev 11. juunil

(C.75)

San Barnaba lugu

Küproselt pärit juut Barnabas on tõelise apostli jaoks sama lähedal kui keegi teine ​​väljaspool kahtteist. Ta oli tihedalt seotud püha Paulusega – ta tutvustas Paulust Peetrusele ja teistele apostlitele – ning oli omamoodi vahendaja endise tagakiusaja ja endiselt kahtlaste kristlastest juutide vahel.

Kui Antiookias tekkis kristlik kogukond, saadeti Barnabas Jeruusalemma kiriku ametlikuks esindajaks neid karjaga liitma. Tema ja Paulus juhendasid Antiookias aasta, pärast mida said nad Jeruusalemmas abiraha.

Hiljem saatsid Antiookia ametnikud Pauluse ja Barnabase, keda peeti nüüd selgelt karismaatilisteks juhtideks, kuulutama paganatele. Tohutu edu kroonis nende pingutusi. Pärast Lystras toimunud imet tahtsid inimesed neile ohverdada jumalusena – Barnabas, kes oli Zeus, ja Paulus, Hermes –, kuid nad ütlesid: „Me oleme teiega samasugused, inimesed. Jagame teile häid uudiseid, et peaksite pöörduma nende ebajumalate juurest elava Jumala poole ”(vt Ap 14:8-18).

Kuid mitte kõik ei olnud rahulik. Nad saadeti linnast välja, nad pidid minema Jeruusalemma, et selgitada ümberlõikamise ümber korduvaid vaidlusi ja isegi parimatel sõpradel võib olla erimeelsusi. Kui Paulus tahtis uuesti külastada kohti, mida nad olid evangeliseerinud, tahtis Barnabas kaasa võtta oma nõbu Johannes Markuse, evangeeliumi autori, kuid Paulus väitis, et kuna Markus oli need kunagi hüljanud, ei sobi ta enam edasi liikuda. Sellele järgnenud erimeelsused olid nii teravad, et Barnabas ja Paulus läksid lahku: Barnabas viis Markuse Küprosele, Paulus viis Siilase Süüriasse. Hiljem nad leppisid: Paulus, Barnabas ja Markus.

Kui Paulus avaldas Peetrusele vastuseisu selle eest, et ta ei söönud koos paganatega, sest kartis oma juudi sõpru, saime teada, et „nende silmakirjalikkus viis isegi Barnabast minema” (vt Galaatlastele 2:1–13).

Peegeldus

Barnabasest räägitakse lihtsalt kui kellestki, kes pühendas oma elu Issandale. Ta oli mees, „täis Püha Vaimu ja usku. Sel viisil lisandus Issandale suur hulk. Isegi siis, kui ta ja Paulus antiookiast välja saadeti Pisiidiasse – tänapäeva Türgisse –, olid nad "täidetud rõõmu ja Püha Vaimuga".